Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puidusektor kasvas kriisist välja

    Eesti majandusel läheb viimasel ajal üldiselt hästi. Tööstusettevõtted tootsid oktoobris 37% rohkem kui mullu oktoobris. Kasvu mõjutas märkimisväärselt puidutöötlemine, kus toodang kasvas veerandi võrra. Kõrgetele kasvunumbritele vaatamata on töötleva tööstuse toodang kümne kuu kokkuvõttes jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
    Puidusektor, kus madalpunkt oli 2008. aasta teisel poolel, on 1,5 aasta jooksul näidanud selgeid paranemise märke. See aasta oli ettevõtetele pöördeline ja müügikäive näitas eelmiste aastate võrdluses hüppelist kasvu. Eelkõige aitas sellele kaasa nõudluse taastumine eksporditurgudel.
    Kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted on Eestis esindatud peaaegu igas puidu töötlemise väärtusahela etapis. Buumiaegadel tehti puidutööstusse olulisi investeeringuid ja saavutati sellega efektiivsus ja kvaliteet, mis võimaldas kohalikul toodangul edukalt konkureerida välisturgudel.
    2008-2009 tehtud korduvad ja mastaapsed kulude korrektsioonid muutsid tootmise omakorda veel efektiivsemaks. See võimaldas sektori ettevõtteil majanduskeskkonna paranedes saavutada jälle kohati väga häid kasumimarginaale. Eriti hästi õnnestus seda võimalust ära kasutada ettevõtetel, kes olid juba enne siseturu kokkutõmbumist loonud kontakte eksporditurgudel.
    Eesti on selgelt liikumas puidu töötlemise väärtusliinis ülespoole ja ekspordiks läheb järjest enam siin väärtustatud toodang.
    Kaks aastat tagasi oli Eesti metsamaa pindala 2,2 mln ha, metsade puidutagavara 440 mln tihumeetrit, nüüd on see number pea samal tasemel. Kui oskaksime metsaressurssi täie efektiivsusega kasutada, võimaldaks see luua sektoris ka täiendavat tööhõivet juba praegu sektoris hõivatud kümnetele tuhandetele inimestele.
    Mets on tooraine, mida ei pea importima, ja võrreldes muu Euroopaga on meie metsavarud suured. Metsamaa pindalalt kogupindalasse on Eesti jätkuvalt Euroopa riikide seas esimeste hulgas. Taastuva toorainena on puidu kasutamisel elamuehituses ja energeetikas väga soodne kasvupinnas.
    Maikuu seisuga on puidu ja puittoodete eksport tõusnud aastases võrdluses umbes 45%. Lisaks kasvanud välisnõudlusele on selle põhjus ka tippajaga võrreldes märkimisväärselt langenud toorainehinnad, mis hiljuti on näidanud taas kasvutrendi.
    Võrreldes hindadega juunis 2009 (viimati sel tasemel aastal 2003), on Riigimetsa Majandamise Keskuse keskmised palgi vahelaohinnad tõusnud oktoobri lõpu seisuga 50%. Aasta algusest on olnud kasv 25,8%. Võrreldes 2007. aasta viimse kvartali tipphindadega on praegused kuupmeetrihinnad jätkuvalt ligi 40% madalamad. See näitab, et ruumi metsa väärtuse kasvuks veel on.
    Kuus kuud tagasi olid ettevõtete laod olid jälle tühjad ja nõudlus saematerjali järele taastumas. Praegu näeb esimesi märke sellest, et stabiliseerunud tarbimine ja saeveskite suurem tootmisvõimsus on taas tingimas lattu tootmist ja hinnad on hakanud langema.
    Probleemid Iirimaal jm Euroopas mõjutavad rahvusvahelise kaubanduse suure osatähtsuse kaudu sektoris selgelt ka kodumaiste tootjate mahte. Peab arvestama, et isegi kui maailmamajanduse taastumine lähiajal jätkub, reageerib elamuehitus sellele aeglaselt, kuna inimestel on veel probleemid liiga värskelt meeles ja seetõttu kindlustunne mahukaiks investeeringuiks madal.
    Riigi initsiatiiv müüa metsa on veidi raugenud. Metsaettevõtted koguvad reserve, kuid on äraootaval seisukohal, ostuotsused kaalutakse põhjalikult läbi. Tegu võib olla ka ostuhuvi ajutise raugemisega, kuna puidu hind näitab jätkuvalt tõusutrendi.
    Eestis on taas tärganud huvi küttegraanulite tootmise vastu. 2011. aasta lõpuks tõuseb pelletitootmise kogumaht üle 0,5 miljoni tonni aastas (Eestis tarbitakse sellest vähem kui 10%).
    Majanduskriis on olnud kõigile õpetlik. Kokkuleppeid sõlmides esitavad pangad finantseerimisotsuste tegemisel ettevõtjaile rohkem küsimusi, et mõista ettevõtete ärimudelit varasemast paremini. Metsa finantseerimise juures on tagatisvara iseloomu tõttu eriti olulisel kohal vastastikune usaldus. Varasema koostöö puudumisel peaks arvestama ka isikliku vastutuse võtmisega. Alati oleme valmis finantseerima seadmeid, mis võimaldavad ettevõtteil tõsta tegevuse efektiivsust ja suurendada konkurentsivõimet.
    Autor: Mait Kaup
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.