• Jaga lugu:

    Puidusektor kasvas kriisist välja

    Eesti majandusel läheb viimasel ajal üldiselt hästi. Tööstusettevõtted tootsid oktoobris 37% rohkem kui mullu oktoobris. Kasvu mõjutas märkimisväärselt puidutöötlemine, kus toodang kasvas veerandi võrra. Kõrgetele kasvunumbritele vaatamata on töötleva tööstuse toodang kümne kuu kokkuvõttes jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
    Puidusektor, kus madalpunkt oli 2008. aasta teisel poolel, on 1,5 aasta jooksul näidanud selgeid paranemise märke. See aasta oli ettevõtetele pöördeline ja müügikäive näitas eelmiste aastate võrdluses hüppelist kasvu. Eelkõige aitas sellele kaasa nõudluse taastumine eksporditurgudel.
    Kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted on Eestis esindatud peaaegu igas puidu töötlemise väärtusahela etapis. Buumiaegadel tehti puidutööstusse olulisi investeeringuid ja saavutati sellega efektiivsus ja kvaliteet, mis võimaldas kohalikul toodangul edukalt konkureerida välisturgudel.
    2008-2009 tehtud korduvad ja mastaapsed kulude korrektsioonid muutsid tootmise omakorda veel efektiivsemaks. See võimaldas sektori ettevõtteil majanduskeskkonna paranedes saavutada jälle kohati väga häid kasumimarginaale. Eriti hästi õnnestus seda võimalust ära kasutada ettevõtetel, kes olid juba enne siseturu kokkutõmbumist loonud kontakte eksporditurgudel.
    Eesti on selgelt liikumas puidu töötlemise väärtusliinis ülespoole ja ekspordiks läheb järjest enam siin väärtustatud toodang.
    Kaks aastat tagasi oli Eesti metsamaa pindala 2,2 mln ha, metsade puidutagavara 440 mln tihumeetrit, nüüd on see number pea samal tasemel. Kui oskaksime metsaressurssi täie efektiivsusega kasutada, võimaldaks see luua sektoris ka täiendavat tööhõivet juba praegu sektoris hõivatud kümnetele tuhandetele inimestele.
    Mets on tooraine, mida ei pea importima, ja võrreldes muu Euroopaga on meie metsavarud suured. Metsamaa pindalalt kogupindalasse on Eesti jätkuvalt Euroopa riikide seas esimeste hulgas. Taastuva toorainena on puidu kasutamisel elamuehituses ja energeetikas väga soodne kasvupinnas.
    Maikuu seisuga on puidu ja puittoodete eksport tõusnud aastases võrdluses umbes 45%. Lisaks kasvanud välisnõudlusele on selle põhjus ka tippajaga võrreldes märkimisväärselt langenud toorainehinnad, mis hiljuti on näidanud taas kasvutrendi.
    Võrreldes hindadega juunis 2009 (viimati sel tasemel aastal 2003), on Riigimetsa Majandamise Keskuse keskmised palgi vahelaohinnad tõusnud oktoobri lõpu seisuga 50%. Aasta algusest on olnud kasv 25,8%. Võrreldes 2007. aasta viimse kvartali tipphindadega on praegused kuupmeetrihinnad jätkuvalt ligi 40% madalamad. See näitab, et ruumi metsa väärtuse kasvuks veel on.
    Kuus kuud tagasi olid ettevõtete laod olid jälle tühjad ja nõudlus saematerjali järele taastumas. Praegu näeb esimesi märke sellest, et stabiliseerunud tarbimine ja saeveskite suurem tootmisvõimsus on taas tingimas lattu tootmist ja hinnad on hakanud langema.
    Probleemid Iirimaal jm Euroopas mõjutavad rahvusvahelise kaubanduse suure osatähtsuse kaudu sektoris selgelt ka kodumaiste tootjate mahte. Peab arvestama, et isegi kui maailmamajanduse taastumine lähiajal jätkub, reageerib elamuehitus sellele aeglaselt, kuna inimestel on veel probleemid liiga värskelt meeles ja seetõttu kindlustunne mahukaiks investeeringuiks madal.
    Riigi initsiatiiv müüa metsa on veidi raugenud. Metsaettevõtted koguvad reserve, kuid on äraootaval seisukohal, ostuotsused kaalutakse põhjalikult läbi. Tegu võib olla ka ostuhuvi ajutise raugemisega, kuna puidu hind näitab jätkuvalt tõusutrendi.
    Eestis on taas tärganud huvi küttegraanulite tootmise vastu. 2011. aasta lõpuks tõuseb pelletitootmise kogumaht üle 0,5 miljoni tonni aastas (Eestis tarbitakse sellest vähem kui 10%).
    Majanduskriis on olnud kõigile õpetlik. Kokkuleppeid sõlmides esitavad pangad finantseerimisotsuste tegemisel ettevõtjaile rohkem küsimusi, et mõista ettevõtete ärimudelit varasemast paremini. Metsa finantseerimise juures on tagatisvara iseloomu tõttu eriti olulisel kohal vastastikune usaldus. Varasema koostöö puudumisel peaks arvestama ka isikliku vastutuse võtmisega. Alati oleme valmis finantseerima seadmeid, mis võimaldavad ettevõtteil tõsta tegevuse efektiivsust ja suurendada konkurentsivõimet.
    Autor: Mait Kaup
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Kaks tehast Eestis saavad uue omaniku
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.
Soome elektriseadmete tootja Ensto müüb poole ettevõttest prantslastele, Eestis saavad uue omaniku Ensto Buildingu tehased Keilas ja Paides.