Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soovitus euro tulekuks: kontrolli arveid ja pea paus

    Uptime'i tehnoloogia juht Raimo Seero sõnul võib uue aasta alguses juhtuda igasuguseid trikke. "Soovitame äriprotsess seisata päevaks-kaheks, kui see on vähegi võimalik. Piltlikult öeldes ei tasuks väljastada arveid ega liigutada ka infot. Nagu oleks vool ära. Ja alles kokkulepitud (partneritega - toim) kellaajal lasta süsteem jälle tööle," sõnas Seero. Samas ütles Seero, et äritegevuse seiskamine on kahjuks vähestel võimalik. Aga ootamatusteks tuleb siiski valmis olla ja vajadusel paus võtta.
    "Meie valdkonnas äritegevust kaheks päevaks seisatada pole võimalik," sõnas hulgimüügifirma Smarten arendusdirektor Jarko Luts. Küll aga ütles Luts, et nad tegid klientidele ettepaneku kauba tagastusi vana aasta viimasel nädalal mitte teha ning uuel aastal tarnitavaid tellimusi sel aastal mitte edastada.
    Teisalt soovitab Seero, et hindade ja palkade teisendamisel tuleb jälgida hoolikalt komakohti. Vead võivad sisse tulla väikeste summade puhul, sest suurem osa arvutiprogramme sisaldab vaid nelja kohta pärast koma. Kui neid hakata suuremate arvudega korrutama, süveneb arvuviga. Kohustuslik on arvestada kolme kohaga pärast koma.
    Smarteni arendusdirektori sõnul kasutavad nad praegu ümardamist kuni kolme kohani pärast koma ja on teinud klientidele ettepaneku sama teha. "Suurem osa klientidest on sellega nõus," ütles Luts.
    Seero paneb südamele, et juriidilised ja ka eraisikud oleksid valvsad arvete maksmisel. Arved tuleb tähelepanelikud üle kontrollida, sest summad võivad olla alguses unustatud eurodeks teisendada. "Tõenäosus selliste apsakate juhtumiseks on olemas," sõnas Seero.
    Swedbanki europrogrammi projektijuht Raul Järve soovitab samuti ostjatel tuleva aasta alguses tähelepanelikumalt numbreid vaadata. "Kindel on see, et kaarditehingud toimuvad kõik eurodes ning seda peaksid kõik kaupmehed arve summat sisestades ka silmas pidama," sõnas Järve.
    Webmedia juht Taavi Kotka sõnas, et segadused võivad tulla mõne ettevõtja jaoks vaid seoses euro üleminekuprogrammi hilise kasutuselevõtuga. "Pigem võib on probleem, et mõni ettevõtja ärkas liiga hilja," ütleb Kotka.
    Üleminek võib olla sarnane suvise nõudega, kui hindu tuli kahes vääringus näidata: ühed juba teevad seda, aga teised pole veel jõudnud. Kotka aga ei uskunud üleminekuga kaasnevaid suuri tõrkeid.
    Kaardimaksed toimivad eurole üleminekul plaani järgi katkestusteta kuni 31. detsembri hilisõhtuni, kuid aastavahetuse läheduses võib esineda lühiajalisi häireid ning seejärel toimivad kaardimaksed juba eurodes, ütles Swedbanki europrogrammi projektijuhti Raul Järve.
    "Oleme eurole üleminekut põhjalikult testinud ja analüüsinud võimalikke ettetulevaid probleeme. Nende lahendamisega saame kindlasti hakkama. Olulisem on see, kui kaua lahendused aega võtavad," sõnas Järve.
    Swedbank soovitab eurole üleminekul eelistada kaardimakseid. Teisalt ei soovita Swedbank üleminekuööl tavapärasest rohkem krooni sularaha varuda.
    Siim Raie, kaubandus- ja tööstuskoja esimees
    Üks riskirühm on ettevõtjad, kellele kuulub arvestustarkvara ning pole nii oluline, et see 1. jaanuariks oleks uuendatud. Pean silmas kõikvõimalikke laoarvestuse ja kliendihaldussüsteeme, mis võivad koostada ka arveid.
    Osa ettevõtjaid pole selle peale mõelnud, et neil on sellised süsteemid, mis rahaga kokku puutuvad. Ühel või teisel päeval võib selguda, et nad ei saa eurodes arveid teha ja seega jääb osa ettevalmistusi hilisemaks.
    Kolmas murekoht on väiksemad sularahakäitlejad - kas nad paralleelkasutusperioodi ehk 14 päevaga saavad hakkama? Kas nad on piisavalt kogunud sularaha ja muutnud sularahaarvestuse kahte valuutasse.
    Marika Merilai, kaupmeeste liidu esimees
    Liidu kaubandusettevõtted alustasid ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks juba kevadest, suvest ja tehniliselt ollakse aastavahetuseks valmis. Tarkvaralahendused on nüüdseks testitud, toimib ka tihe koostöö lahenduste pakkujatega. Kõik ettevalmistused on olnud suunatud just sellele, et erinevates olukordades vähendada riske.
    Suurimad riskid on elektrikatkestus ja side - nt internetiühenduse puudumine, kuid ka kasutajate vead. Ilma elektrita ei tööta ükski seade ega aparatuur, kuigi lühiajaliselt on toiteseadmed mõnevõrra abiks.
    Elektrikatkestuse korral ei toimu euro konverteerimist vastavalt ajakavale, vaid siin on vaja teatud aeg probleemide kõrvaldamiseks.
    Autor: Katariina Krjutshkova
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Esmaspäeval peatab börs LHV aktsiatega kauplemise
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Seoses LHV aktsiate jagunemisega peatab Tallinna börs esmaspäeval nendega kauplemise ning uuesti avanemisest teatab börs eraldi.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.