Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikontroll nahutas kultuuriametnikke
"Peamised järeldused toetuste jagamise ja kontrolli kohta on, et juhendid on üldsõnalised ja pealiskaudsed. Ka kokkulepitud menetlusprotsessi ei jälgita täielikult," sõnas riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
Samuti pole otsustusprotsess tema sõnul läbipaistev. "Otsused toetuste kohta on suusõnalised ning tagantjärele ei saa kindlaks teha, miks nii otsustati. Plaanid on oluliselt suuremad kui tegelikud võimalused," nentis ta.
Olgo sõnul räägivad rahandus- ja kultuuriministeerium eelarve kohta erinevat juttu. "Kultuuriministeerium väidab, et eelarve kasvab, kuid rahandusministeerium väidab, et see kahaneb," märkis ta.
"Projektide majanduslikku põhjendatust hinnatakse põhjalikult ainult ELi toetustest finantseeritavate objektide puhul," lisas peakontrolör.
Riigikontroll tõi aruandes välja, et investeeringute mõjul lisandunud tegevuskulud ja laenukohustused on võtnud ära enamiku viimase nelja aasta kultuuriministeeriumi haldusala eelarve juurdekasvust. Auditeeritud kümme suuremat objekti on aastail 2005-2010 eelarvesse lisanud keskmiselt 16 miljonit krooni tegevuskulusid ning 53,5 miljonit krooni laenukohustusi aastas.
Ühe puudusena toodi ka välja, et ministeeriumis pole ehitusalaseid teadmisi. "Uute hoonete ehitamine või olemasolevate renoveerimine toimub ülejäänud valitsemisalade kulude arvel," sõnas Olgo.
Samas tõdes riigikontroll, et kultuuriministeeriumi haldusalas tahavad kõik miljardilist maja, kuigi raha pole, ning et kultuuris pannakse raha betooni, aga inimestele enam ei jätku.
Kultuuriministeeriumi teatel on nende otsused on olnud õiged. "Seni tehtud otsused ei ole seadnud ohtu kultuurisektori toimimist, pigem on need arengut soodustanud," märkis ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt.
"Olukorras, kus prioriteediks on Euroopa struktuurivahendite maksimaalne kasutamine ainult investeeringuteks, puudutab uusehitiste ülalpidamiskulude katmise teema paljusid riigiasutusi. Kultuuriministeerium on tulnud nende vajaduste katmisega seni toime nii, et vajaminev lisaraha ei tuleks teiste asutuste või valdkondade arvel," seisab ministeeriumi teates.
Järelevalvekorda on kultuuriministeeriumi teatel täiustatud vastavalt riigikontrolli ettekirjutustele ja kavas on investeeringute menetlusprotsessi senisest veelgi põhjalikumalt dokumenteerida.
Äripäeval ei õnnestunud eile kultuuriminister Laine Jänest telefonitsi kätte saada.
Riigikontroll tuvastas eelmise aasta kultuuriministeeriumi aastaaruannet auditeerides, et Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks sõlmitud töövõtuleping on vastuolus riigieelarve seadusega.
Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks taotles raha Eesti Kontsert. "Riigikontrolli hinnangul rikkus Eesti Kontsert ehitusettevõttega töövõtulepingut sõlmides riigieelarve seadust, kuna eelseisvate eelarveaastate arvel sõlmitud lepingu maksumus oli üle 50% 2008. aasta eelarves investeeringuteks ettenähtud summast ning puudus vabariigi valitsuse luba eeltoodud määra ületamise kohta," kommenteeris riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
"Et töövõtuleping sisaldas finantseerimiskulu, rikuti ka riigieelarve seadust, mille järgi on keelatud riigiasutustel laenu võtta. Lisaks rikuti töövõtulepingu sõlmimisel riigihangete seadust," lisas ta.
Peakontrolör rääkis, et Eesti Kontserdi, ehitusettevõtte ja kahe panga vahel tänavu märtsis sõlmitud nõude loovutamise finantseerimise lepinguga võeti ilma vabariigi valitsuse loata sisuliselt laenu, mis on riigieelarve seadusega keelatud. "Lepinguga on võetud riigile kuni 20 miljoni krooni ulatuses täiendavat finantseerimiskulu," märkis ta.
Sõlmitud tehingute tulemusel kujuneb kiriku renoveerimise kogumaksumuseks hinnanguliselt kuni 118 miljonit krooni esialgu kokku lepitud 99,3 miljoni asemel.
"Hoolimata riigikontrolli ja rahandusministeeriumi hinnangust vastab kultuuriminister, et ta on jätkuvalt eri arvamusel selles küsimuses," lausus Olgo.
ERRi uus hoone on liiga kallis ja pole aru saada, kust raha selle ehituseks tuleb, tõdes riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
Riigikontroll ei ole leidnud selgitust, miks vajab ERR juurde 18 000 m2 pinda, kui praegu renditakse hulga pinda välja. Riigikontroll on seisukohal, et ilma põhjendatud vajadustele tuginemata on miljardilise suurobjekti rajamine riigi piiratud võimaluste juures ülepaisutatud ja liiga kallis.
Auditis tuuakse välja, et kuna ERRi nõukogus puudub kultuuriministeeriumi esindaja, on ka ministeeriumil keeruline sekkuda ERRi plaanidesse.
Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese sõnul ei ole avalik-õiguslikud asutused ministeeriumi allasutused, mille arendusi oleks ministeeriumil võimalik suunata. "Et ERR on kultuurivaldkonnas tegutsev asutus, siis kajastatakse tema tegevusi riigieelarves kultuuriministeeriumi plokis, aga eelarve kasutamise kontroll ja suunamise õigus on rahvusringhäälingu nõukogul," selgitas Sukles.