Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta parimad lood
Äripäeva toimetus valis lõppeva aasta parimaks looks Koit Brinkmanni ja Hannes Sarve uurimuse "Poliitiku saladus".
Artikliga toodi avalikkuse ette riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe ja reformierakondlase Jaanus Rahumägi käsutuses olevad hüved. Rahumägi on viimasel kahel aastal nautinud võimalust koos oma perega puhata Vahemere ääres Kreeta saarel asuvas luksusvillas.
Et tegemist pole lühiajalise puhkamisvõimalusega, näitab see, et Kreetale Jaanus Rahumägi pere käsutusse on transporditud kaks Eesti numbrimärgiga autot. Samuti on Rahumägi nimetatud villasse kutsunud külla veel teisigi reformierakondlasi.
See lugu sündis tänu ehitajatele, kes Kreeta saarel tööd tegid. Nad nägid 2009. aasta suvel saarel ringi sõitmas punast Eesti numbrimärgiga ärakeeratava katusega autot, mida roolis tuttav poliitik. Nemad rääkisid nähtust oma tuttavatele ning nii jõudis info sügisel Äripäeva toimetusse.
Seega polnud see mingi poliitiliste konkurentide kättemaks, nagu Rahumägi ise püüdis väita. Paljastusele aitas väga palju kaasa Jaanus Rahumägi ise oma edevusega.
Selle uuriva loo tunnistasid Äripäeva toimetajad parimaks mitmel põhjusel. Esiteks näitas artikkel, et meie praegu kehtiv majanduslike huvide deklareerimise süsteem on sisutühi. Me ei saa teada poliitikute ja riigiametnike tegelikke huvisid, neid on väga lihtne peita.
Teiseks selgus, et ka uus valitsuselt heakskiidu saanud korruptsioonivastane seadus ei muuda eriti midagi. Poliitik peab küll deklareerima enda kasutuses oleva vara, aga seadus on selline, et sellest nõudest saab Rahumägi näitel lihtsalt mööda hiilida.
Kolmandaks, me nägime ühe tipp-poliitiku valelikkust. See poliitik juhib riigikogus väga olulist erikomisjoni. Ja mis veelgi kurvem, Rahumägi vassimist hakkas toetama ka peaminister Andrus Ansip. Seetõttu pole üllatav, et Reformierakonna toetus loo ilmumise järel kukkus.
Neljandaks juhtis artikkel tähelepanu ärieetika rikkumisele. Samal ajal kui Mari Rahumägi juhtis postimüügikataloogi Quelle tegevust Eestis, omas tema ema vahepeal poolt konkureerivast postimüügifirmast, kuid otsustas siis kinkida oma osaluse advokaadibüroole, kelle kinnitusel nemad tegelikud omanikud ei ole.
Võimalik ebaaus konkurents ja puukfirmade olemasolu Quelle küljes olid teemad, millest Mari ega Jaanus Rahumägi üldse rääkida ei soovinud.
Loodetavasti läheb nüüd riigikogus tolmu koguv uus korruptsioonivastane seadus muutmisele ning sisse seatakse kavandatust konkreetsemad nõuded poliitikute kasutuses olevate varade deklareerimise kohta.
Ja ehk läheb nii, et ka Jaanus Rahumägi enam järgmises riigikogus ühegi komisjoni juhi ametikohta ei saa.
2. Kurikaelad semmivad ettevõtjatega
Äripäeva aasta loo valimisel tuli teiseks Piret Reiljani uurimus Eesti ettevõtjate ja Bulgaarias Varnas tegutseva tšetšeeni kuritegeliku grupeeringu ühistest ärisidemetest.
Sügisel mõisteti Bulgaaria kohtus eestlastega koostööd teinud grupeeringu juht Jahia Hašiev kümneks aastaks väljapressimise eest vangi.
Kriminaalse taustaga ettevõtjatega ajasid ühist äri Hansapanga asutajate sekka kuulunud Andres Saame, tuntud pankrotihaldur Andres Hermet ja notar Aivar Mesikäpp. Viimasel näiteks Eestis enda nimel ettevõtteid ei ole, kuid arvatakse, et ta on ka Eesti kinnisvaraäris aktiivne, tegutsedes varjatult.
Piret Reiljani kirjutatud uurimusloo üks tugevusi oli see, et kurjategijate ja Eesti ettevõtjate sidemed avastas Piret koos Bulgaaria kolleegidega üht teist uurivat artiklit tehes ja Bulgaaria äriregistris olevat infot analüüsides. Ükski asjaosaline omal algatusel toimetuse poole ei pöördunud. Tegemist oli rahvusvahelise projektiga. Äripäev tegi seda uurimust koostöös kahe Bulgaaria ajakirjanikuga, kellest üks polnud nõus oma nime avaldama, sest kartis kättemaksu.
Uurimistöö tegemiseks taotles Äripäev toetust Euroopa uuriva ajakirjanduse fondist, kust meile eraldati kokku 40 000 krooni artikliga seotud kulude katmiseks. Ligi aasta kestnud töö tulemusena tõi Piret avalikkuse ette ärisidemed, mis heitsid varju Eestis hea renomeega ettevõtjatele. Nagu Rahumägi villaskandaal oli ka Pireti artikkel hea näide, et Eesti meedia ei piirdu uurivaid artikleid tehes ainult Eestiga.
Artikkel "Eestlased tšetšeenide lõksus" peegeldas osa Eesti ettevõtjate mõttemaailma: kui tekib lootus kerge vaevaga miljoneid teenida, pole tähtis, kes raha aitavad kokku ajada. Silm pigistatakse kinni fakti ees, et äripartneriteks on mehed, kes on üritanud mõnelt teiselt ettevõtjalt toorest jõudu kasutades firmat üle võtta. Arvati, et hunt omasid ei murra. Lisaks jäi vajaka Bulgaarias eestlaste käsutusse sokutatud äripartnerite tausta uurimisest.
Mõningaid Varnas tegutsenud ettevõtjaid ei paistnud häirivat aga isegi see, kui nende partneriks sattunud kohalikke seostati narkoäri, illegaalse relvakaubanduse ja prostitutsiooni vahendamisega. Tõenäoliselt loodeti, et sidemed ei tule avalikuks.
Astudes ärisuhetesse endiste kurjategijatega, ollakse sallivad ja kiidetakse heaks need teod, mida kurjategijad teevad või on teinud. Äripäeva uurimus näitas, et mitme Eesti ettevõtja jaoks raha ei haise.
3. Töötukassa kahtlased hanked viisid raha omade kaukasse
Äripäeva aasta loo valimisel tuli kolmandale kohale Kadri Jakobson artiklisarjaga, milles ta kirjutas töötukassa kahtlastest hangetest, tuues avalikkuse ette huvide konflikti ja raha laristamise riigiasutuses.
Äripäeva toimetajad valisid Kadri Jakobsoni ka Äripäeva aasta ajakirjanikuks ning teda premeeritakse võimalusega osaleda üleilmsel uuriva ajakirjanduse konverentsil.
Töötukassa teema hakkas aasta alguses lumepallina veerema ja sai tegelikult alguse sellest, et Kadrile tundus kummaline, et ajal, kui riigis on põhiteemad raha- ja tööpuudus, tellis töötukassa mitmesuguseid meeneid, alates pastakatest ja lõpetades helkuritega.
Juhtides oma esimese artikliga tähelepanu nimetatud hankele kui võimalikule raha raiskamisele, sai Kadri Jakobson teada, et hanke võitnud firma kuulub töötukassa juhi Meelis Paaveli naise vennale Ago Kurele.
Hanke korraldamine aga viitas, et tegemist võis olla hoopis osaliselt suunatud hankega, sest selle tingimused muutusid lausa üleöö ning hanke võitnud Kure firma ei järginud hankel osalejatele esitatud tingimusi.
Äripäevas ilmunud artiklite põhjal alustas riigihangete amet järelevalvet ja leidis töötukassa meene- ja kontoritarvete hanget uurides hulga seaduserikkumisi, mille käigus andis asutus põhjendamatu eelise töötukassa juhi Meelis Paaveli naise vennale kuuluvale firmale. Eksimused tuvastas ka hankeid uurima asunud audiitorbüroo.
Töötukassa hankeid edasi uurides avastas Kadri Jakobson, et töötukassa töövihikuhanke võitis kõikide osaliste üllatuseks metsavarumisfirma, kes iialgi polnud trükkimistööd teinud ning kelle pakkumine oli omasugustega võrreldes üks kallimaid.
Võidu põhjuseks võis olla see, et võidukaks osutunud firma juht ja hanke eest vastutanud töötukassa töötaja olid head tuttavad.
Kuigi töötukassa nõukogu üritas alguses teemast distantseeruda, siis lõpuks otsustati Meelis Paavelit vigaste riigihangete eest karistada - tema palka vähendati kolmeks kuuks poole võrra.
Samuti otsustas töötukassa nõukogu, et hangete korraldamisel tuvastatud puudused tuleb kõrvaldada, et tulevikus kokkumängukahtlusega hanked välistada.