Hillar Teder - hajameelne autovahendaja kauples end miljardäriks

On 1993. aasta. See on aeg, kui kuritegevuse näitajad on laes. Ärimehed ei usalda raha liigutamisel panku ja käivad rahakohvrid käes. Pärast südaööd sõidab Hillar Teder oma rohelise Lada VAZ 2108-ga Lasnamäel asuva kahetoalise korteri ette, kus ta koos naise ja kolme lapsega elab.

Ümberringi on lumehanged. Teder võtab autost asjad ja koos nendega tõstab auto kõrvale maha kohvri, kus on sees 100 000 dollarit. Ta on surmväsinud. Teder peaks kohvri tuppa viima, ent unustab selle samasse lumehange. Lasnamäe korterelamu ette jääb vedelema ligi viiendik Tederi varast, mille eest oleks tollal saanud Rootsist osta kaheksa sõiduautot.

Selleks ajaks on Teder ettevõtjana tegutsenud alla kolme aasta. Ta iseloomustab toonast aega oma elus ingliskeelse väljendiga non-stop - tegutseda tuli hingetõmbepausideta, töötada tuli hiliste õhtutundideni. Isegi nädalavahetuseti müüs ta turul autosid.

Hommikul Hillar ärkab, et panka minna. Kus on kohver? See ei meenu Tederile varem, kui ta varavalges taas auto juurde jõuab. Auto seisab maja ees oma koha peal. Ja kohver selle kõrval. Ka raha on alles. Ta tõstab kohvri autosse ja viib raha vast loodud Ühispanka.

Teder ütleb, et raha päästis naabritest varem ärkamine ja hiljem koju jõudmine. Teisalt tunnistab ta: "Ma olen väga-väga hajameelne."

Endise automüüja suurim tegu Eestis jääb taasiseseisvumise esimesse kümnendisse, kui ta rajas hiiglasliku Rocca al Mare kaubanduskeskuse, mis müüdi mitu korda kallimalt. Koos vene äripartnerite ehk nn dimadega asutati mahlatootmisfirma, mille ostis Coca-Cola kahe miljardi krooniga.

Samuti asutas Teder dimadega Venemaal O'Key kaubandusketi, milles Tederil siiani osalus on. Osaluse väärtuseks hinnatakse 3-4 miljardit krooni, mis teeb koos tema muu varaga Tederi Eesti kõige rikkamaks meheks. Peale selle on ta praegu suuruselt teine kaubanduskinnisvara omanik Ukrainas.

Päev pärast Monika lumetormi on Kadrioru pargis vaikus. Teder seisab pargi äärel ja viipab käega lauluväljaku poole. Keskkooli päevil tõusis ta hommikuti kell kuus, et siin jooksmas käia. Pärast enam kui 15aastast ärikogemust Venemaaga on aga park omandanud Tederi jaoks teise, märgilise tähenduse, sest selle asutas Venemaa üks tähtsamaid moderniseerijaid Peeter I.

Samas sümboliseerib inimtühi ja lund täis tuisanud Kadrioru park ka kahe aasta tagust aega Ukrainas: kriisi saabudes oli järsku plats investoritest tühi, sidemed äripartneritega nagu lumised pargiteed ummistunud ja pangad külmutasid suures jaos laenamise.

"Kui raskeks läks ta elu 2008. aasta finantskriisi puhkedes, kui kõik rahakraanid Ukrainas kinni keerati, teavad vähesed," ütleb hea sõber Indrek Neivelt.

Aasta tagasi saatsid Ukraina kaubandusketi O'Key töötajad ja tarnijad Julia Tõmošenkole kaebekirja, kus palusid peaministril oma riiki aferistide eest kaitsta. Kirja põhjuseks oli eelmise aasta suvi, kui O'Key poed suleti üle öö. Teder jäi äkksulgemisega ukrainlastele 141 miljonit krooni võlgu.

Teisalt nõudis ka Arco Vara Tederilt tagasi enam kui saja miljoni kroonist võlga, mis tekkis kahe äripartneri luhtunud koostööst Ukrainas.

Teder võrdleb keerulisi ärisuhteid abieluga. Aasta-kahe eest tekkinud konflikte nimetab ta peretülideks. Teder ütleb, et suhe äripartneritega on nagu kooselu, kus ajapikku üksteisest tüdinetakse ja üks hetk teise pingutused enam ei sobi. "See on nagu keskeakriis," lausub 48aastane ja teises abielus mees.

Teder on oma nn peretülid nüüdseks peaaegu lahendanud. Pärast sügist Venemaa O'Key börsileminekut hingab ta kergemalt. Tänu sellele vabanes raha, mille eest sai maksta võla Arcole ja Gildile. Samuti ütleb Teder, et on maksnud Ukraina võlanõudjatele 100 000 dollarit võlga tagasi.

Teder reisib nii tihti, et see pani ta isegi pangakaardist loobuma. Kord oli juhus, kui ta ühe päeva jooksul kolmest erinevast riigist maksis ja pettuse kahtluse tõttu pandi ta kaart kinni.

Kuigi äriasjades võib nüüd panku usaldada ega pea kohver käes ringi käima, teeb ta igapäevaseid makseid ikka sularahas. 1990ndate harjumused pole temast täielikult võõrdunud.

Teder ei pea ennast küll rikkaks, kuid ta ei taha riskida pangakaardi kasutamisega, sest raha kinnijäämine paiskab elu sassi. Kellel ei paiskaks?

Viimased kuus aastat oleme kohtunud peamiselt lennujaamades või tänaval, aga kui pangas töötasin, oli Hillar meie klient. Arvan, et ta on praegugi sama lõbus ja elav. Ta on hea suuvärgiga ja räägib vahvalt oma asjadest. Hillar oli juba 1990. aastate alguses päris osav ärimees. Mäletan, kui Hillar hakkas Rocca al Mare keskust ehitama, siis ei uskunud paljud, et Tallinn nii suureks kaubanduskeskuseks valmis on.

Ta on üks väheseid Eesti ärimehi, kes on Venemaal raha teeninud, sest teised on enamasti kõik kaotusega tagasi tulnud. Selle põhjuseks võib olla, et ta on leidnud Venemaal head partnerid ehk dimad - nii me neid kutsusime. Tean juba vanast ajast, et ta on väga visa ärimees. Kui lehest lugesin, et ta sattus investeeringutega raskesse olukorda, olin sada protsenti kindel, et ta tuleb sellest välja. Mäletan, et Hillar maksis alati laenud tagasi. Arvan, et ta teeb seda praegugi. Kui ikka edukalt tegutsed, siis pead raha tagasi maksma.

Mälu järgi oli see 1992. aasta sügisel, kui Hillar esimest korda Hansapangast laenu sai. Meenub, et ta oli siis selline tegutsemisaldis ja sõnapidaja mees. Hiljem oli ta peamiselt Ühispanga klient, aga mõningaid projekte finantseeris ka Hansapank.

Suhtlen Hillariga tihedalt alates 2005. aastast. Tal on tohutu töövõime ja suur visadus. Rikkus pole Hillarit rikkunud - ta on lihtne mees, kes ühtegi tööd ei põlga. Imetlen, kui suure hasardiga ta uusi projekte ette võtab ning ka kõige raskemal ajal need ellu viib. Müts maha Hillari ees, kes ei kaota usku isegi keerulises olukorras. See peaks olema õppetund kõigile.

Seoses Kredexi ekspordigarantii andmisega Eesti eksportijatele jättis Hillar Teder sümpaatse mulje, sest ta ei unustanud pärast selliste investeeringute tegemist suurtel turgudel Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtjate huve. Tänu sellele sai kuni 20 ettevõtet sinna kaupu müüa ja teenuseid pakkuda ning selle mootoriks oli Hillar Teder. Seda sammu tõstaksin tema puhul esile. Mõneti tuli minu jaoks küll üllatusena, et Hillar Teder sügisel IRLi toetas.

Olen tema käekäiguga praegu vähe kursis. Mõne korra on ta ka klassi kokkutulekul käinud. Keskkooli ajal oli ta tubli spordipoiss ja õppis hästi. Samas ei saa öelda, et ta õpetajate soosik oleks olnud. Ta oli rahuliku natuuriga, ajas oma asja.

Autor: Katariina Krjutshkova