23. detsember 2010 kell 4:48

Mündiajastu tuleb jälle tagasi

Koos euroga liigume me järgmisest laupäevast tagasi mündiajastusse, sest väikseim paberist rahatäht (viis eurot) on praktiliselt võrdne praeguse Koidula ehk sajakroonisega. Niisiis võib igaüks vaadata oma rahakotti ning kahe- kuni viiekümnekroonised rahatähed müntideks ümber mõelda.

Eesti Pank on tellinud Soome rahapajast 194 miljonit nn Eesti (maakaardi kujutisega) euromünti. Keskpanga hinnangul peaks sellest kogusest jaguma vähemalt üleminekust tuleneva nõudluse rahuldamiseks ja kindlasti ka terveks 2011. aastaks.

Kuivõrd suur on see kogus rahaliselt, keeldus keskpank avalikustamast, aga arvata võib, et müntide rahaline maht võib ulatuda umbes 50–75 miljoni euro ehk miljardi krooni juurde. Juba praegu jagatavates euro stardipakettides on kokku münte ligi üheksa miljoni euro eest, kuid neis on põhirõhk pandud siiski väikese nominaaliga müntidele.

Arvestades, et sel aastal on olnud Eestis ringluses umbes 150 miljoni krooni eest käibekroone, võib arvestada, et sularaha (rahaline) kogus järgmisest aastast peaaegu kümnekordistub.

Suure mündikoguse vältimiseks on kõige lihtsam arveldada alates järgmisest laupäevast pangakaardiga.

Aga enne seda võiks taskud siiski euromünte täis panna, sest juba alates 1. jaanuarist hakkavad nn Eesti temaatiliselt kujundatud euromündid segunema kõigi teiste kuueteistkümne euroriigi emiteeritud müntidega.

Eesti Panga sõnul mingisugust Eesti euromüntide tagasitoomist Eestisse ei hakka olema. Kui mündid on riigist läinud, siis on nad läinud.

Arvestades, et Euroopa Komisjoni statistika põhjal on praegu euroliidus ringluses üle 84 miljardi euromündi, võib rahatähtede täieliku segunemise korral olla varsti vaid iga viiesajas münt su rahataskus nn Eesti päritolu.

Autor: Raivo Sormunen, Indrek Kald

Hetkel kuum