Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oliver Kruuda pagariettevõte peatas tegevuse

    Jõhvis ja Kiviõlis tegutsev Oliver Kruuda suurosalusega pagariettevõte AS Järle lõpetas uue aasta alguses majandusraskuste tõttu tootmise ning valmistoodete väljastamise, ettevõtte töötajate saatus on lahtine.

    “Jah, vastab tõele, et Järle peatas 1. jaanuaril tootmise,” rääkis anonüümseks jääda soovinud ettevõtte töötaja.
    Tema kinnitusel ei ole veel praegu teada, mis edasi saab. “Hetkel tegevus peatati, kuid kui kauaks, selles ei saa veel kindel olla. Kuu aja jooksul otsustatakse, mis edasi tehakse,” rääkis ta.
    Ettevõtte juhtkonna ega nõukogu liikmetega pole Äripäeval õnnestunud kahe päeva jooksul ühendust saada.
    Majandusaruandest selgub, et ettevõttes töötas 2009. aastal 101 inimest. Missugune saatus töötajaid ootab, selgub samuti kuu aja pärast.
    Ida-Virumaa Töötukassa Kiviõli büroo juhataja Virge Tiinase kinnitusel on neile Järle tegevuse peatamisest juba teatatud.
    Kondiitri- ja kulinaariatoodete valmistamisega tegeleva AS Pihlaka omanik ja juht Arvo Saul on Järle tegevusega üldjoontes kursis, kuid ettevõtte majandusraskustest pole ta veel kuulnud.Samas kinnitab Saul, et ka tema ettevõttel on hetkel suhteliselt rasked ajad. “Ootame, et 2011. aastal olukord turul stabiliseeruks ja paremaks muutuks. Reaalselt minul seda usku aga ei ole, et erilisi käibekasvusid tuleb,” möönis Saul.
    TaustJärle toodab Jõhvi kesklinnas asuvas tootmishoones pagari- ja kondiitritooteid ning omab tootmishoonet Kiviõlis, kus valmistatakse küpsiseid. Ettevõtte eelkäija oli Kohtla-Järve leivakombinaat, mis asutati pärast Teise maailmasõja lõppu.
    AS Järle asutati 1994. aastal ja 2003. aastal omandas selle Kalev Chocolate Factory. Perioodil  2003-2010 kandis Järle nime AS Kalevi Jõhvi Tootmine.Alates 1.augustist 2010 on taas kasutusel Järle kaubamärk ja ärinimi ning ettevõtte suuromanikuks on Luterma AS. Järle müügitulu perioodil 1.07.2008 – 31.12.2009 moodustas 56 miljonit krooni ja aruandeaasta kahjum ulatus 2,7 miljonini.
    Vandeaudiitori aruandest selgus, et audiitor loobus arvamuse avaldamisest AS Järle 2009. aasta majandusaruande kohta. Põhjuseks toodi asjaolu, et ettevõtte omakapital oli negatiivne ning lühiajalised kohustused mitteseotud osapoolte ees ületasid käibevara. Olukord viitas audiitori sõnul olulisele ebakindlusele. Samuti viidati aruandes faktile, et ettevõtte juhtkond oli jätnud põhivara kaetava väärtuse kontrolli tegemata, kuigi vara väärtuse langusele viitasid mitmed asjaolud.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.