LHV võitis juurde 30 mln eurot

Aastavahetusel toimunud II samba pensionifondide raha ümberjagamine näitas, et sügisel toimunud klientide nn ärarääkimisega õnnestus Nordeal konkurentidelt üle lüüa 10 ja LHV-l ligi 30 miljoni eurot pensionikogujate vara. Pakkusin eelmise aasta sügisel LHVsse üle jooksnud klientide arvu põhjal välja, et pank suutis oma pensionifondidesse tõenäoliselt juurde saada ligi 700 miljonit krooni (44,7 miljonit eurot). Värskete pensionikeskuse andmete põhjal tuleb välja, et panga võit oli veidi väiksem. Tõenäoliselt liikus LHVsse rohkem noorema generatsiooni raha, kel on sammastesse veel vähe raha kogunenud.

Mida värskelt peale tulnud rahaga peale hakatakse? "Mis puudutab uue raha sissevoolu, siis oleme selle peale juba paar kuud mõelnud ja selleks ka valmistunud," sõnas LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. Fondijuhi sõnul ei hakka nad kättelangenud raha eest kohe väärtpaberiportfelli täiendama. "Päris automaatselt me portfelli siiski ei tasakaalusta. Arvestame mõnevõrra nii ajastamise kui ka likviidsusega," märkis Viisemann.

II samba varade maht rekordiline. Möödunud aastal kasvas teise pensionisamba varade maht kokku 123 miljoni euro võrra ning jõudis rekordilise 1,07 miljardi euroni. Kuna eelmisel aastal riik raha fondidesse ei lisanud ning sissemakseid jätkas vaid veidi üle kolmandiku liitujatest, tuli suur osa pensionifondide kasvust väärtpaberite hinnatõusu kaudu.

Arvata võib, et sel aastal kasvab pensionivarade maht märksa kiiremini, kuna ühes euro tulekuga taastusid poolenisti riigi maksed teise sambasse. 2011. aasta koostatud riigieelarve alusel on prognoositud, et aasta jooksul maksab riik II sambasse juurde 79,1 miljonit eurot. Lisaks hakatakse selle kuu palgast 1% kinni pidama ka neil ligi 400 000 inimesel, kes eelmisel aastal pensionisambasse raha ei maksnud.

LHV Varahalduse juht Mihkel Oja arvas, et arvestades 700eurost keskmist palka ja seda, et enamik inimesi hakkab sel aastal tegema taas sissemakseid fondidesse, võiks aasta jooksul raha liikuda II sambasse kokku umbes 150 miljonit eurot. "Investeeringute väärtuse kasvu on raske prognoosida, aga oodatult on see muidugi positiivne," märkis Oja. Normaalolukord (kus riik maksab sisse 4% ja kõik pensionikogujad 2% brutopalgast) taastub II samba sissemaksete puhul järgmisel aastal.