Etenduse sünni üheks põhjuseks nimetas lavastaja Jim Ashilevi asjaosaliste huvi tuua võimalikult suurejooneline teos lavale piiratud eelarve ja vahendite juures. Seetõttu oli "Avatari" valimine lavastaja sõnul loogiline samm.
"Meile tundus juba eos naljakas võtta käsile materjal, millega tegelemiseks ei ole meil ei raha ega võimalusi, ning teha see oma veidral moel ikkagi võimalikuks. Kui film esindas filmitehnoloogilises mõttes tipptaset ja selle puhul rakendati kõiki olemasolevaid vahendeid pea piiramatu eelarve juures, siis sama ideaali püüdsime rakendada ka enda etenduse kokkupanekul - teha võimalikult hea etendus just nende vahendite abil, mis meil kasutada on," selgitas Ashilevi filmi ja etenduse loomise erinevusi.
"See on mäng massiivsuse ja mastaapsuse ideega ning ühtlasi katse näidata, kuidas miljoneid tagataskus omamata saab oma ideaale siiski maksimaalsel määral realiseerida," lisas ta.
Sisu poolest on Cabaret Rhizome'i "Avatar" ja James Cameroni samanimeline film kaks eri asja. Etendus ei räägi filmilugu ümber, vaid piirdub peegeldusega "Avatari" kontseptsioonist.
"Loo suurus on ikkagi ideaalides, mis lühidalt kokku võttes on armastus, selle otsimine ja leidmine ning liikumine üksildusest suure ühendatuseni kaasolendite ja kõige ümbritsevaga. See on keskne mõte filmis ja ka meie näidendis. Tulemus on küll kohtlasem ja veidram, aga väga siiras," rääkis lavastaja.
Tagasihoidlike vahenditega tehtud kultuslugu. Süžee järgi elab võõral planeedil unustatud eksootilises metsatukas üksik metsavaht (juhtumisi on ta sinist värvi), kes veedab oma elupäevi loodust teenides. Sündmused saavad hoo sisse, kui selle paiga läheduses kukub kosmoselaevaga alla üks Ameerika sõdur. Lugu räägib sõduri ja metsavahi kohtumisest, suhtlemistõketest, mentaliteedi erinevusest ja vihavaenust. Puutepunkte "Avatari" filmiga on mitu, ometi pole etendus mõeldud filmi parodeerima.
"See ei ole selline jalaga tagumikku andmise komöödia, mis "Avatari" pilkavalt jäljendaks. Meil on täitsa oma "Avatar", väga positiivne lugu. Jim tahab, et see oleks komöödia, ja nalja saab, aga selles on ka mõtlema panevaid kohti," tutvustas etendust Ameerika sõduri rolli täitev Anatoli Tafitšuk.
Kuna etendamissituatsioon ei võimalda 3D-graafika kasutamist ega muid trikke, siis jõuab tegevus publikuni näitekunsti võimaluste kaudu. "Mida saab näitleja teha, kui tal ei ole abiks arvutigraafikat ja tehnilist tiimi? Ta saab võtta svammitupsu, värvida ennast siniseks, teeselda, et oleme sattunud maagilisse kohta, ja jutustada suurt lugu," pidas Ashilevi näitekunsti vahendeid loo jutustamiseks piisavaiks.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Enimloetud
4
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Hetkel kuum
“Nendel vendadel, kes rohkem panustavad, on ka suurem sõnaõigus”
Tagasi Äripäeva esilehele