Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hästitöötavat süsteemi ei peaks lõhkuma!
Hästitöötavat kaugliinide süsteemi ei peaks lõhkuma, kuid konkurentsiolukorra analüüsid on reisijateveo turul siiski teretulnud, leiab kunagine Konkurentsiameti juht ja praegune majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Järgneb Peeter Tammistu vastus Äripäeva küsimusele, kas konkurentsiamet peaks seisma turu ümberjagamise eest ning tema soovitus ühistranspordi liinilubade jagamiseks.
Olen ise tuline konkurentsi pooldaja, kuid usun, et konkurentsi puhul on tegemist vahendi, mitte eesmärgiga. 2009/2010 analüüsisin Autoettevõtjate Liidu ülesandel uue ühistranspordi seaduse (ÜTS) eelnõud, et ettevõtjaid toimuvatest muudatustest seadusandluses juba eelnevalt informeerida.
Võrreldes 2009. aastaga on ÜTS eelnõu läbi teinud positiivseid muudatusi ja palju küpsem. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1370/2007, mis on aluseks ÜTSi eelnõule ja tulevane bussireisijateveo eeskiri pööravad rohkem tähelepanu reguleeritud konkurentsile. Meie väikese turu puhul vajab õige mehhanismi leidmine sügavat analüüsi.
Arvan, et konkurentsiamet ei peaks seisma turu ümberjagamise eest ja seda nad ka ei tee, vaid analüüsivad konkurentsiolukorda reisijateveo turul. Sellised analüüsid ja ettepanekud on teretulnud ja aitavad näha probleeme erineva nurga alt. Kas konkurents on piisav või mitte, vajab omaette analüüsi.
Üheksakümnendatel aastatel oli meil "metsiku konkurentsi" periood, mis oli küll lühiajaliselt tarbijale tore, kuid mitmetele ettevõtjatele, eriti väiksematele, lõppes see pankrotiga. Seega võib konkurents vastupidi üldlevinud arvamusele hoopis valikuvõimaluste vähenemisele viia. Seega oleks lõpliku vastuse jaoks vaja mitte ainult konkurentsialast analüüsi, vaid laiemat ühistranspordialast analüüsi.
Ma arvan, et hinnad on tarbijatele taskukohased siis, kui ta valib endale taskukohase reisi. See tähendab, et mitmetel ettevõtjatel on nn haavatavamatele reisijatekategooriatele välja töötatud eraldi toode, mis erineb põhihinnast 50-60%.
Mida teha, et samade investeeringute taseme juures ka uusi tulijaid turule pääseksid? Esiteks pole mõtet hästitöötavat süsteemi lõhkuda. Ka ELi reeglid näevad avaliku teeninduse lepingu alusel sõitvatele liinidele ette, et neil võib sõita kuni 15 aastat ja kui liin on kõrvalises raskestiligipääsetavas paikkonnas või vajab eriinvesteeringuid, ka pikemat aega.
Põhitähelepanu liinide jätkamisel peaks olema reisijatelt tuleval positiivsel tagasisidel. Sama põhimõtet järgib ka ÜTSi eelnõu ehk tagasiside on üks konkurentsi komponent, mis ei lase vedajal laisaks jääda ja sunnib teda oma toote kvaliteeti tõstma.
Kokkuvõtteks, ettevõtja vajab oma tegevuse planeerimiseks kindlaid lahingureegleid, vaid siis on võimalik investeerida pikaajalisse kvaliteetsesse tootesse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.