Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dividend on magusam kui mesi

    Maailmamajanduse ja selle abil ka Eesti majanduse elavnemine on praeguseks juba faktid, mis lubavad prognoosida senisest heldemat omanikutulu jagamist aktsionäride vahel. Vaadates üle Suure Lombi Wall Streetil toimuvale, siis sealt tulevad julgustavad signaalid. 2010. aastal kasvas S&P 500 indeksisse kuuluvate firmade dividendimaksete kogusumma 26,5 miljardit dollarit, kuigi aasta varem olid firmad omanikutulu maksmist vähendanud 42,4 miljardit.
    Standard & Poor's indeksianalüütiku Howard Silverblatti sõnul on tingimused dividendide maksmiseks sel aastal isegi paremad kui möödunud aastal. "Aasta tagasi kasvas dividendide suurendamine 45% ja samal ajal kukkus nende vähendamine 82% ning ettevaatav dividendimäär (prognoositud dividend tuleval aastal) kasvas üle 8%, mis lubab oodata suuremat omanikutulu maksmist aastal 2011," selgitas Silverblatt MarketWatchile.
    Ootused on küll positiivsed, kuid kriisieelsele tasemele jõudmiseks on endiselt veel pikk maa. Silverblatti sõnul tõusid dividendid 2010. aastal 8,5% ning see aasta on ilmselt oodata 9%-list tõusu, kuid see jääb ikkagi 18%ga alla 2008. aasta tasemele. Ta lisas, et kui majanduse taastumine jätkub, siis dividendid taastuvad loodetavasti alles 2013. aastaks. Üks suurim tegur, mis lubab USAst oodata rikkalikumat omanikutulu, on fakt, et firmad istuvad praegu suure hunniku raha otsas. "S&P 500 ettevõtted omavad praegu rekordilist 902 miljardit dollarit rahana, mis ei teeni neile peaaegu midagi tagasi," ütles Silverblatt. "Firmade juhtkonnad on motiveeritud viima osa teenitud kasumist omanike taskusse."
    Kuid kellelt siis suurt tulu loota on? Silverblatt toob siinkohal välja eelkõige kõrge turuväärtusega firmad, kes võivad asja vedama hakata, sest 75% neist juba maksab omanikutulu, samas kui ülejäänud USA firmade puhul on see näitaja alla 40%. Tema sõnul ei tasu loota, et tüüpilised "koonrid" nagu Apple või Google hakkaks järsku maksma või madala dividenditootlusega firmad nagu Exxon Mobil suurendaks enda määrasid.
    Aga mis saab toimuma kodusel Tallinna börsil? 2010. aasta andmeid vaadates tuleb tõdeda, et dividendi maksjate ring on kokku kuivanud ning võrreldes näiteks 2007. aastaga on omanikutulu maksvate firmade arv kukkunud ligi kaks ja pool korda. Kuni 2007. aastani oli dividendi maksvate firmade arv tõusus, kuid 2008. aastal saabunud kriis viis selle numbri järsult alla.
    Läinud aastal maksid aktsionäridele omanikutulu vaid 5 ettevõtet - Harju Elekter, Merko Ehitus, Silvano Fashion Group, Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Vesi. Nagu eespool mainitud, siis peamine põhjus väheste dividendide taga on raske majandusolukord, mis on firmadel nagu Nordecon pannud omanikutulu maksmisele pidurid peale. Teine põhjus peitub faktis, et senised suurettevõtted ja lahked dividendide maksjad on Tallinna börsilt ära viidud. Varem garanteerisid firmad, nagu Eesti Telekom, Norma ja Saku Õlletehas investorile vähemalt mingisugusegi tulu.
    Vaadates äsja alanud aastale, siis majandusnäitajad on kindlasti julgustavad, kuid Eesti puhul on endiselt põhirõhk ekspordil ja töötleval tööstusel ning sisetarbimine pole jätkuvalt suutnud taastuda loodetud tempos loodetud tasemele. Seega võib vaadata rohkem välismaadega seotud börsifirmade poole - Baltika, Harju Elekter, Olympic, Silvano, Tallink - ja loota neilt kukrute kergitamist investori kasuks.
    Seejuures on palju juttu olnud Tallinki võimalikust makstavast dividendist, kuid see on vähetõenäoline. Tallink on kasumis ning hiljuti avaldatud veomahud lubavad ilusaid tulemusi, kuid jätkuvalt kõrge laenukoormus ja selle teenindamine ei luba veel niipea omanikele tulu jagada. Lisaks on firma juhid kinnitanud, et ilmselt enne 2015. aastat aktsionärid dividende ei näe.
    Tavaaktsionäride jaoks muudab dividendide saamise omamoodi loteriiks Eestile omaselt kontsentreerunud börsifirmade omanikering. Mõne näitena võib tuua, kuidas Tallinna Kaubamaja kuulub Jüri Käole, Andres Järvingule, Enn Kunilale ja Alle Vanaseljale, kuidas Ekspress Grupp sõltub ainuisikuliselt Hans H. Luigest või kuidas Toomas Lumanile kuulub Nordecon. Raske on pakkuda, millal neil ja paljudel teistel suuromanikel võib järsku raha vaja minna, mis muudabki dividendide saamise Eestis loteriiks.
    Dividend on kindlasti magus kui mesi ja samamoodi nagu karule meeldib mesi, mis meelitab ta metsast välja, nii saaks ka dividendide abiga Tallinna börsile hulga investoreid meelitada.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.