Eesti saab olla veel ettevõtjasõbralikum

Äripäeva meelest on ettevõtete reinvesteeritud tulu tulumaksust vabastamine olnud Eesti riigi olulisemaid otsuseid majanduse vallas, sest see tõstis Vene kriisis tublisti räsida saanud ettevõtluse taas jalule, elavdas majandust ning aitas ettevõtted üle ka äsjasest kriisist.

Seda kinnitab ka eile rahandusministeeriumi avalikustatud Tartu Ülikooli ja Praxise uuringu tulemused - ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule on olnud positiivne. Sisemajanduse kogutoodang kasvas aastail 2000 kuni 2008 maksumuudatuse mõjul 2,9, tarbimine 1,4 protsenti. Kõige enam suurenes aga kapitali maht majanduses - 9,1 protsenti.

Kui Reformierakond tuli 1994. aastal välja oma ettevõtete tulumaksu kaotamise ideega - Äripäev toetas seda sada protsenti -, pidasid enamik tollaseid erakondi seda kui mitte otse saatanast tulnud mõtteks, siis ennekuulmatuks ja võimatuks igal juhul. Seda ei kannatavat eelarve - kust saab riik maksuraha? seda ei luba Euroopa Liit - üheski liikmesriigis niiviisi ei tehta; see toob maksuparadiisi ning ebaõigluse ettevõtjate vahele - suured rikastuvad ja väikeettevõtted kaotavad.

Ükski neist vastuargumentidest ei leidnud kinnitust. Maksukoormus vähenes ning eelarvesse laekus juba uue korra esimese aastaga rohkem tulumaksu kui varem - ettevõtteil polnud enam põhjust tulu peita. Ei kõla kuidagi maksuparadiisi moodi.

Väikeettevõtted, kellele on pangad kitsid laenu andma, eriti äsjase kriisi ajal, said tegelikult juurde ainsa võimaluse oma firmat edendada.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga vaadati läänest küll meid paha pilguga, aga ärakeelamiseni, nagu mõned arvamusliidrid meil ja mujal ennustasid, asi siiski ei läinud. Ja õnneks polnud ka Eesti ses küsimuses suurem paavst kui paavst ise, nagu mõne muu asjaga vahel juhtunud on, ega tõtanud Brüsseli meeleheaks ettevõtte tulumaksu tagasi tooma.

Kompromiss siiski tuli ja sellega lükkus ettevõtja maksukohustus veidi edasi ning tulid kaasa avansilised maksed, ka dividendide maksustamine sai kooskõlla Euroopa Liidu reeglitega. Aga põhimõtet ei laidetud enam.

Praegu kiidavad kõik Eestit, ja küllap kuulub tükike aust ka ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusele, mis on aidanud püsida rahvusvahelises maksukonkurentsis. Nüüd on ka välisinvestoreil rohkem kindlust, et süsteem jääb püsima ning siia võib investeerida.

Üks tõrvatilk jäi ometi meepotti. Ja seda väga kauaks, koguni üheteistkümneks aastaks - nii kaua on kehtinud ettevõtete tulumaksuvabastus. Tulumaksureform tõi kaasa ettevõtete ja eraisikute ebavõrdse kohtlemise investeeringute maksustamisel - eraisikutele säilis see kuni selle aastani. 1. jaanuarist on see ebavõrdsus kadunud, ka eraisikute väärtpaberiinvesteeringud on tulumaksust vabad.

Reformierakonna idee oli ja on geniaalne. Aga ükski süsteem pole täiuslik. Ettevõtjad osutavad tänases Äripäevas, kuhu peaks edasi liikuma - sotsiaalmaksulagi, töötuskindlustusmaksu määra vähendamine ja erisoodustusmaksu kaotamine tasemekoolituselt. Teisi sõnu - saame olla veel ettevõtjasõbralikumad, veel konkurentsivõimelisemad.

Autor: ÄP