Ehitustöölistest miljonärideks

Eestlaste ehitatud kortermajades eelistas elada kogu linna partei- ja võimuladvik, sealhulgas praegune Lukoili juht Vagit Alekperov. Head suhted Lukoiliga on andnud ettevõttele tööd ja leiba Venemaal tänaseni.

MSI Grupi äri alguseks ja üheks edu märksõnaks võib pidada Eestist linnulennult 3000 kilomeetri kaugusele Lääne-Siberisse, lõputusse soosse rajatud naftalinna Kogalõmi. Handi keeles tähendab see sõna mädasood, kus mehed kaduma lähevad.

Just sinna, tõelisesse pärapõrgusse sõitsid 1980ndate alguses Eesti ehitajad, nende seas koos peredega ka noored TPI lõpetanud ehitusspetsialistid, praegused MSI Grupi omanikud, tollal ehitusvalitsuse nr 7 tootmisosakonna juhina töötanud Jüri Jantšuk, töödejuhataja Dmitri Mälson, hiljem brigadirina töötanud Viktor Arhipov.

Sinna maabusid ka ehitajad Leedust, Lätist ning viimaste hulgas ka MSI Grupi omanikeringi ainus naine, tollal finantsistina töötanud Ludmila Kanepe.Üheksa päeva Eestist teel olnud 32 vaguniga rong tõi Siberi sohu soojakud, toiduaineid, ehitusmaterjale ja isegi mulda, sest sealne pinnas koosneb turbast ja imepeenest liivast.

Kondenspiima eest üüriti leedukatelt kallur kauba mahalaadimiseks, joogivee vedamiseks pesti puhtaks bensiinitsistern, õpiti küpsetama rukkileiba ja soojakusse seati sisse söökla. Vaevalt teadsid karmis kliimas pikki tööpäevi teinud praegused dividendimiljonärid, et juba mõnekümne aasta pärast teenivad nad oma äriga miljoneid kroone ning kolmekümne aastapärast võtavad nad ettevõtte ajaloos välja rekordilised 187 miljonit krooni omanikutulu.Eestlaste kuldsed käed ja kvaliteetne töö.

"Iga kord, kui nende nimesid miljonäride tabelitest loen, tuleb soe tunne – omad tuttavad poisid ja nii tublid! Õnn kaasa neile!“ ütleb end Saare pensionäriks nimetav kunagise Tallinna ehitustrusti ehitusvalitsuse nr 7 juht Mait-Väinu Sooäär. Tema töötas Kogalõmis 2,5 aastat ning praegused MSI Grupi omanikud olid tema alluvad.

Sooääre esimene tutvus MSI Grupi praeguste omanikega algas Kogalõmi saunaehitusel. Ta meenutab, et eestlased ehitasid esimese hooga Siberisse vägeva sauna, mille eluiga lõppes kahjuks esimeste liikudega. Saun põles maha. Oli vaja lisakäsi, et tööliste jaoks ülioluline koht taas püsti panna.

"Mulle sosistati, et Eestist on Siberisse Urengoisse läinud ehitama punt mehi, ja et neil pole selle vastu midagi, kui saaksid tööd Kogalõmis. Kutsusin siis brigaadi välja. Mehed tulid Urengoist, läki-läkid peas. Mälsonist sai sauna ehitusel töödejuhataja, Arhipovist brigadir ja Jantšukist peainsener,“ räägib Sooäär. 20kohaline saun koos piljardisaalidega valmis 1986. aastal.

Nii kuuik Kogalõmi jäi ning on selle linna ehitusega läbi erinevate ettevõtete seotud juba 30 aastat. "Mina ei imesta, et nad on nii kõrgele jõudnud. Nende inimeste kohta on öelda vaid häid sõnu. Nad on ausad inimesed. Neis ühtib slaavi laiahaardelisus ja eestlaste saksapärane korralikkus, mis annabki sünergia. Mul on väga hea meel, et poistel hästi läheb,“ ütleb Sooäär.

Kogalõmi peetakse Lukoili mitteametlikuks pealinnaks ning naftafirma juht on selles linnas tähtsam mees kui linnapea. Eestlaste ehitatud majad kerkisid Kogalõmi nagu seened pärast vihma ja arvatakse, et ligi pool linnast on valminud eesti meeste kätetööna. Ehitusvalitsus nr 7 ehk CU-7 ehitas igal aastal alates 1982. aastast naftatootjatele 360 korterit, majad projekteeriti ja kõik ehitusmaterjalid saadeti kohale Eestist.

Eestlaste ehitatud majad olid ilusad ning materjal kvaliteetne, samuti hind tellijatele soodne, mistõttu kohalik võimu- ja parteiladvik eelistas elada just eestlaste ehitatud majades. "Eestlastel oli Kogalõmis hea maine, sest meie töö kvaliteet oli peajagu teistest üle," meenutab Sooäär. "Seal ehitasid ka lätlased, leedukad, hiljem aserbaidžaanid, kuid kogu linna võimu- ja parteiladvik tahtis elada just eestlaste ehitatud majades. Meie majadel olid alati kõige ilusamad värvid, igal aastal võtsime vastu rändpunalippe – selline elu oli!"

"Mul on neist aastatest ainult head mälestused. Olime noored, julged, tugevad. Elu oli ilus!" meenutab Sooäär siberi aastaid heldusega. Ta ütleb, et tema sealoleku aeg jäi lühikeseks ning naise ultimaatumi tõttu pidi ta pärast poja sündi Eestisse naasma. "Naine käis mul Siberis külas, kuid Siberi viljastavates tingimustes saime poja. Täitsin naise käsku ja tulin Eestisse poega kasvatama. Minu asemel sai Mälson ehitusvalitsuse juhiks, Jantšuk jäi peainseneriks ning Arhipov töödejuhatajaks. Nüüd on nad Eesti ühed rikkamad mehed. Aga minul on selle asemel poeg – Siberis tehtud, tubli poiss!"

Seal on alltöövõtjatena teinud töid ka teised Eesti firmad. Näiteks Lukoili kontoris sisetöid teinud Primus PR kirjutab oma kodulehel nii: "Osalesime Lukoili Kogalõmi administratiivkorpuse sisetöödel. Tegemist oli väga eksklusiivse tööga: palju looduslikku kivi, ülikallis siseviimistlus."

MSI Grupi meeste äri Venemaal kestab tänaseni ning kõik omanikud on tegevad grupi erinevate firmade juhtimises. 2008. aastal lõi MSI Grupp Venemaale tütarfirma Gradeks, mis ehitab elumaju ja büroohooneid Kogalõmi ja Bratskisse. Soomes asutatud tütarfirma Nordeo OY rajab aga Moskvasse Lukoili uut kontorihoonet, mis peaks valmima 2012. aastal.

MSI Grupi loomise idee sündis ja teostus 1994. aasta aprillis ning emafirma ülesanne ongi organiseerida Siberis ja mujal Venemaal ehitustegevust. Lisaks tegeleb MSI Grupp kinnisvaraarendusega aktiivselt ka Eestis.“Idee ühiseks äriks on pärit nn meie Siberi ehitajatelt, kellel oli tänu heale, kvaliteetsele tööle ning erinevale mentaliteedile nõukogude ajal tellijaga väga head kontaktid ja suudeti säilitada hästi töötav kollektiiv ja töökorraldus,” ütleb MSI Grupi üks omanikke Mati Ivask. “Mina aitasin luua oma betoontoodete tehase ja tagada tarned Eestist ehitustellimuste täitmiseks Siberis. Sel aastal tähistasime Sankt-Peterburis Kogalõmis ehitamise 30ndat aastapäeva,” räägib Ivask.Kümne aasta jooksul on omanikud võtnud MSI Grupist välja ligi 340 miljonit krooni dividende.

MSI Grupi omanikud Mati Ivask oli Tartu Maja peainsenerAin Sigus oli Tallinna Ehitustrusti peainseneri asetäitja ja koordineeris BAMi Kitshera asula ja Lääne-Siberi ehitustJüri Jantšuk oli tootmisosakonna juht, peainsenerViktor Arhipov oli bigadir*Dmitri Mälson oli töödejuhataja, hiljem ehitusvalitsuse juhatajaLudmila Kanepe oli finantsist

MSI Grupi loomine ENSV Ehitusministeerium viis CU-7 üle PEK Tartu Maja alluvusse ja 1992. aastal loodi Cueks (Stroitelnoe Upravlenie EstKogalõmStroi), mis kasvaski välja Tallinna Ehitus-trusti ehitusvalitsuse nr 7 ja betoontoodetega Kogalõmi varustanud Tartu Maja tütarfirmast Estkogalõmstroi.Cueks aktsiatest 51% kuulus toona RAS Tartu Majale, 30% TK Kogalõmneftegasile ja 19% aktsiaseltsile Sipper.1995. aastal ostis MSI Grupp Erastamisagentuurilt 51% ja 1998. a Lukoililt 30% aktsiaid.Elumajade paneelide tootmiseks Eestis ostis MSI Grupp 1994. aastal erastamisagentuurilt 100% RAS Elamu aktsiad, mille baasil moodustati AS Betoneks ja kus toodeti elamute detaile ja saadeti Kogalõmi kuni 2007. aastani.MSI Grupp on ostnud aastate vältel Eestis kokku hulgaliselt kinnisvara, renoveerinud need ning tegeleb büroo-ja tootmispindade välja rentimisega. Grupile kuulub näiteks Rävala Ärimaja Tallinnas ja Barclay büroohoone Tartus, elamuarendus Laagris, samuti hulgaliselt äri-ja tootmispindasid.

Huvitavad faktidKaks korda aastas saadeti Eestist Kogalõmi 4 külmutusvagunitäit toiduaineid.Samal päeval, kui Gorbatšov võttis vastu kuiva seaduse, jõudis Kogalõmi vagun Eestis toodetud viinaga. Ülemused said pragada.Parimatel päevadel ehitas Kogalõmis ligi 400 eestimaalast.MSI Grupi praeguste omanike ülemuseks olnud Mait-Väinu Sooäär elas Lukoili praeguse juhi Vagit Alekperoviga ühes kortermajas. Tutvus Sooääre ja Alekperoviga sai alguse ebameeldivast äpardusest. Kord unustas Sooäär kogemata vannivee jooksma ning uputas all elanud Alekperovi korteri üle. Nii meeste tutvus algaski.Eestlased mäletavad Kogalõmi ajast ka praegust Moskva linnapead Sergei Sobjaninit, kui väikest kasvu meest, kes töötas Kogalõmi linna kommunaalosakonnas. Aastatel 1991-1993 oli Sobjanin Kogalõmi linnapea, hiljem Tjumeni oblasti kuberner.2000. aastate alguses nimetas Vladimir Putin energeetikaministriks Kogalõmi endise linnapea, samuti Lukoiliga seotud Aleksandr Gavrini. Aasta hiljem aga vabastas Putin ta ametist Kaug-Ida energiakriisi tõttu.*2005. aasta septembris tähistas Kogalõm oma 25. juubelit ja sel puhul telliti Tallinnast Kogalõmi suisa erilennuk. Kogalõmi lendasid ka Anne Veski ja kunstnik Valli Lember-Bogatkina, kes 1980ndatel saadeti Kunstnike Liidu poolt Siberisse loodust, töölisi ja tootmisnõupidamisi maalima.

Tõrvatilk meepotisMSI Grupi omanikud, kelle nimed on aastaid figureerinud Äripäeva rikaste edetabelis on avalikkuse tähelepanu vältinud. Nende nimed sattusid avalikkuse ette 2006. aastal, kui Piritale Mähele kerkisid ebaseaduslikult ehitatud eramud. Ehitajaks oli Oriost Invest, kelle suuromanikud on Ludmila Kanepe, Dmitri Mälson ja Jüri Jantšuk. Ehitusloata rajatud kahe eramu ja ühe nelja boksiga ridaelamu eest nõuti omanikelt välja kokku 115 000 krooni ulatuses trahvi, sellest 85 000 tuli maksta Oriost Investil, Jantšukil ja Kanepel mõlemal 15 000 krooni. Lisaks pidid seadust rikkunud omanikud sõlmima lepingu Pirita linnaosavalitsusega, mille järgi tuli 90 000 krooni investeerida rularampi ja 210 000 krooni noorsoo-ja spordiprojektidesse. 

Jantšuk, Kanepe ja Mälsoni äripartneriteks on läbi aastate olnud Jüri Mõis. Koos on aetud vaguni- ja gaasiäri. Jantšukile, Kanepele ja Mälsonile kuuluv MKJ Haldusgrupp oli koos Mõisaga tsisternvagunite rentimisega tegeleva Meta-EKS SP omanikeringis, peamiselt renditi vaguneid Lukoil Transile.

Koos Mõisaga kuulusid läbi oma valdusfirmade Meta-EKS SP aktsionäride ringi näiteks veel ka Hannes Tamjärv, Toomas Sildmäe ja Even Tudeberg, kelle kõigi osalus jäi 10-11% piiresse. Suurim aktsionär 48 protsendiga oli aga ehitus- ja kinnisvaraturul tegutsev AS MSI Grupp. 2009. aastal müüsid omanikud ettevõtte aktsiad ning teenisid sellelt kopsakat tulu, mis kajastub ka MSI Grupi dividendisummades.

Mõis, Tudeberg ning MSI Grupi kolm omanikku on koos ka Tarbegaasi omanikeringis.

Mõis iseloomustas MSI Grupi omanikke alljärgnevalt

"Nad on väga tublid, asjalikud ja imetlusväärsed inimesed. Nende edu võti on head sidemed ja lai tööpõld Venemaal. Nad alustasid umbes 25 aastastena ning on nüüd kõik üle 50, kuid on suutnud organisatsiooni koos hoida. Võib öelda, et nende edu sai alguse tänu Nõukogude Liidule. 1980ndal, kui lõppes Olümpia hotelli ehitus, pandi ehitustehnika rongi peale ja öeldi, et nüüd lähme ehitame Tjumenisse naftalinna. Vabatahtlikud läksid, asjalikumad pandi juhtideks. Nii tehti igas liiduvabariigis, igas suuremas linnas. Siberis tekkis aga konkurents, ei pidanud vastu lätlased, ei usbekid ning jäid ainult eestlased, kes olid kõige paremad ja odavama hinnaga. Kui sul on ette näidata selline uhke linn nagu Kogalõm, siis hindab seda kindlasti ka tellija. See linn on Lukoili juhtide taimelava, kuid minu arvates on nende inimeste puhul suhe Lukoili juhtidega teisejärguline. Olulisem on nende enda suutlikkus ja tahe," rääkis Mõis.

Sarnasel arvamusel MSI Grupi omanikest oli ka Even Tudeberg. "Tunnen kõiki neid inimesi ja võin öelda, et nende edu võti on ehitustegevuse suured mahud Venemaal ning Lukoililt saadud tellimused, mis garanteerivad ka sissetuleku. See on sama, kas jagad ühte õuna kümne peale või on sul korvitäis õunu, millest saab igaüks suurema suutäie. Kui inimesed tööd teevad ja neile antakse pidevalt tööd juurde, siis ilmselt on seal taga kvaliteet ja usaldus. Kõik nad teevad ka ise tööd, mingeid istuvaid omanikke pole. Muidugi on parem, kui nad deklareerivad oma tulu Eestis ja maksavad Eestile makse. See on Eesti riigile tervendav," rääkis Tudeberg.