Riik võiks naiste palgaga anda eeskuju

Alyona Stadnik 17. jaanuar 2011, 00:00

"Arvan, et see on otsitud probleem, palkade erinevus tuleb sellest, et naised tihtipeale töötavad ametikohtadel, mis on loomupärast väiksema palgaga," kommenteeris Eesti Loto juht Heiki Kranich. Näiteks kui poes töötab müüjana mees, siis makstakse talle sama palju palka kui tema kolleegile, kes on naissoost, lisas Kranich.

Sotsiaalministeeriumis tutvustati eelmisel nädalal värsket uuringut "Sooline palgalõhe Eestis", mille eesmärk oli uurida, kui suur on Eestis olnud sooline palgalõhe aastatel 2000-2008 ja millest see erinevus on tingitud. Poliitikauuringute keskuse PRAXIS esindaja Marre Karu sõnul ei ole palgalõhe väljendamiseks olemas ühte meedet ning ta soovitas kasutusele võtta mitu meedet ühiskonna eri tasanditel. "Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline," ütles Karu.

Võrdõiguslikkust tagav personalipraktika. Karu nimetas kolm valdkonda, millele võiks enam tähelepanu pöörata: avaliku sektori roll, töö- ja pereelu ühitamine, palgaandmete ajakohasus ning põhjalik kogumine.

Karu märkis, et avaliku sektori organisatsioonid võiksid kasutusele võtta soolist võrdõiguslikkust tagavad personalipraktikad ja tagada õiglase palgakorralduse, mis oleks saavutatud ametikohtade hindamise ning regulaarse palgaandmete soolise analüüsi kaudu. Karu täpsustas, et just avalikus sektoris on suurim osa naisi tööl, seega vähendaks see palgalõhet, kui avalik sektor oleks eeskujuks.

"Eesti Loto palgakorraldus on õiglane. Kui aga vaadata valitsusasutusi, siis ei mäleta ma, et keskkonnaministeeriumis oleks soolise kuuluvuse järgi palka makstud," kommenteeris Kranich. Ta täpsustas, et osakonnajuhatajal oli osakonnajuhataja palk ning palgatase sõltus tööülesannetest ja vastutusest.

ES Sadolini tegevjuhi Piret Minni sõnul peaks üleüldse Eestis koonduma rohkem ühe mütsi alla. "Kui kellelgi on häid ideid või praktikaid, ükskõik, kas see on avalik või erasektor, siis võiksime koos vaadata, kas sellest midagi laiapõhjalist sünniks. Ma ei eristaks avalikku ja erasektorit, et kus võiks tekkida eesrindlik kogemus," kommenteeris Minn avaliku sektori eeskuju soovitust.

Naismetsavaht saab mehega sama palka. RMK juht Aigar Kallas ei ole enda sõnul kunagi mõelnud, et keegi peaks saama rohkem palka selle eest, et ta on mees või naine. "Vägisi ei saa ühtlustada, inimestele peaks maksma palka selle järgi, mida nad väärt on, ja selle töö eest, mida nad teevad," kommenteeris Kallas.

Kallas on töötanud avalikus sektoris RMKs ja keskkonnaministeeriumis. "Kummaski minu teada ja ka minu alluvate puhul ei tasustatud erinevalt, lähtuvalt soost," märkis Kallas ja tõi näite RMKst - olenemata sellest, kas metsaülem või metsnik on naine või mees, saavad nad ühesugust palka.

"Palkade ühtlustamine on toimunud, aga mitte teadlikult, kogu aeg on lähtutud ametist," lausus Kallas.

Soolise palgalõhe uuringust selgus, et palgalõhe on suurim vanusevahemikus 25-44 aastat. Sel ajal on pere loomine ja laste kasvatamine kõige tõenäolisem ning uuringu järgi teenivad lastega naised iga lapse kohta keskmiselt 1,2% vähem kui lasteta naised. "Seetõttu tuleks kasutusele võtta meetmeid, mis vähendaks lapsepuhkusel olemise negatiivset mõju naistele, aidates neil hoida kontakti tööandjaga," rääkis PRAXISe esindaja Marre Karu.

Karu märkis, et Eestis on väga pikk lapsehoolduspuhkus, mil naised jäävad 1,5-2 aastaks töölt kõrvale ning see mõjutab nende karjääri ja palka.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing