Ettevõtja palgasurve ja kulude kokkuhoiu vahel

Balti Vara Fassaadid OÜ juhataja Meelis Karro sõnul on juba praegu soojustustööde valdkonnas tööjõukriis, sest spetsialiste lihtsalt ei jätku. "Seis on isegi hullem kui ehitusbuumi aastatel," märkis Karro ja lisas, et kõige teravam on väärt tööjõu põud Tallinnas ja Harjumaal, kust enamik häid töömehi on läinud kõrgemat palka teenima hoopis Soome ja lausa naiivne on loota, et need mehed sel aastal Eestisse tööle tagasi tuleksid.

Fassaadide soojustamise ja renoveerimisega tegeleva Deckol Ehitus OÜ Tallinna osakonna juhataja Jan Pajus kinnitas, et soojustustööde hind tänavu suure tõenäosusega tõuseb ning seda peamiselt tööjõukulude suurenemise tõttu.

Pajuse sõnul on tõenäoliselt KredExi renoveerimislaenu tulemusena turg mingil määral elavnenud. "Tõenäosus, et soojustustööde hind tõuseb, on suurem kui see, et jääb samaks või langeb. See on seotud pigem tööjõukulude, mitte materjalidega. Karta on, et kui turule tuleb rohkem tööd, siis leidmaks inimesi, on vaja ka palgafondi suurendada," ütles Pajus.

Ka Kodumaja ASi juhatuse esimehe Lembit Lumbi sõnul võib tänavu hakata probleeme tekitama heade ehitustööliste puudus. "Usun, et järjest rohkem hakkame kuulma rahulolematust asjatundliku ja oma tööd hästi teha tahtva ehitustöölise puudumise üle. Töötuid on justkui palju, kuid neid, kes tahavad teha tööd hästi ja olla oma eriala spetsialistid, on vähe. Kohati on väga masendav olla tunnistajaks, et noored ja elujõulised mehed on häiritud, kui selgub, et üle Eesti keskmise töötasu teenimiseks tuleb terve tööpäev korralikult tööd teha," rääkis Lump.

Surve rõhub nii palka kui ka säästuvajadust. Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS juhatuse liige Taivo Täht usub, et teatud töölõikudes võib ajutine tööjõupuudus tõepoolest tekkida. "Kui Soome ehitusturg pakub endiselt tööd ja nõudlus veel hooajaliselt kasvab, siis eelolev suvi võib Eestis kujuneda ehituse tööjõuturul keeruliseks. Olukorda parandaks töötasude tõus, mis tooks tööjõu tagasi. Teisalt on aga surve kulude kokkuhoiule, kuna objektid on töösse võetud eelnevatel perioodidel ja vähempakkumise korras. Teatud mõju võib avaldada ka hoonete energiatõhususe parandamisse suunatav riiklik raha, see võib jällegi teatud sektoris lühiajaliselt tekitada tööjõupuuduse," arutles Täht.

Palgatõususurve Tähe sõnul kindlasti tugevneb, sest pidev hinnatõus ja kulude kasv loob olukorra, kus töölistel ei jää üle muud kui nõuda palka juurde, vahetada elukutset või siirduda välismaale tööle. "Kuna baas on väga madal, võivad töötasud hooajaliselt tõusta kuni 20%," arvas ta. Rand ja Tuulberg pole olulisi koondamisi teinud ja töötajaid tänavu juurde võtta ei plaanita.

Kasv tulgu nüüd efektiivsusest. Mullu üle 80 töötaja juurde võtnud ASi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva rääkis, et nüüd peaks kasv tulema eelkõige efektiivsusest ja tehnoloogiast, mitte töötajate arvu suurendamisest. "Kvalifitseeritud tööjõu puhul on kindlasti ka surve palgatõusule, aga üha rohkem hindavad inimesed mitterahalisi aspekte, näiteks seda, et töö on olemas, perspektiivi töökohal, õigeaegset palga väljamaksmist. Nüüd tunnevad ka laenuandjad huvi töötaja firma tausta kohta," märkis Hüva.

Hea töötulemuse jaoks on tema sõnul vaja vaadata kaht väärtust: soovi teha tööd ja oskust teha tööd. "Oskus on õpitav, aga suhtumist on väga raske muuta. Näeme kurja vaeva sellega, et inimesed mõistaksid, et kui palka makstakse õigel ajal, tuleb õigel ajal ka tööle ilmuda," rääkis Hüva.

Statistiliste andmete põhjal võiks väita, et kerge tõus ehitussektori palgatasemetes sai alguse eelmise aasta II kvartalis, mil palgad kasvasid eelnenud aastaga võrreldes 4%. Kolmandas kvartalis kasvasid palgad aastases võrdluses 3 protsenti.

Palgakasv ei pruugi selliselt avalduda ehitushinnaindeksis, kuna see võib olla tingitud ka ainult ehitusmahtude kasvust. Näiteks, kui mahud kasvavad, ei pruugi ettevõtted tööjõudu juurde palgata, vaid samad töötajad teevad ära suurema hulga tööd.

Usun, et tänavu järsku palgatõusu vaatamata ehitusmahtude 15% kasvuprognoosile ei tule. Keskmine palgakasv ehitussektoris võib võrreldes 2010. aastaga tulla 5% ümber, olles tingitud põhiliselt just ehitusmahtude kasvust.

Töötus on endiselt kõrge. Lähtudes hetkeolukorrast, kus töötuse tase Eestis ja konkurents ehitussektoris on endiselt väga kõrged, usun, et ehitustööliste juurdepalkamise vajadus 2011. aastal olulist survet palgakasvule veel ei põhjusta.

Kuna tänu CO2 kvootide müügist saadavale tulule on ehitusturule lähitulevikus paiskumas arvestatavalt suur kogus hoonete rekonstrueerimistöid, mille üheks põhiliseks osaks fassaadide soojustamine, siis just selles valdkonnas võib ette tulla ka hooajalist tööjõudefitsiiti.

Samas ei usu, et ettevõtjatel õnnestuks tänavu olulisel määral tööjõudu Soomest tagasi meelitada, kuna meie palgatasemed ei ole konkurentsivõimelised ega motiveeri koju tagasi tulema. Võrreldes Skandinaavia maadega on palgad Eestis ehitussektoris keskeltläbi 3,5 korda väiksemad.

Mis puudutab ehitushindasid, siis usun, et siin on kasv kiirem kui palkade puhul.

Läbi aegade on kvalifitseeritud oskustööjõudu raske leida olnud ning majanduslangusega kaasnes pigem ajutine leevendus senisele tööjõunappusele. Majanduse ja ehitussektori taastumisega nii sise- kui ka välisturgudel on tõenäoliselt taas oodata tööjõupuudust ning survet palgakasvule.

Krimeltes lähtutakse tasustamisel tööturu olukorrast ja konkreetse ametikoha väärtusest. Töötajate tasud hoiame õiglasena, pigem tööturu ülemise, mitte alumise piiri juures.

2011. aastasse ei ole me planeerinud märkimisväärset palgatõusu. Värbamisel üritame leida tasakaalu vajaliku oskusteabe sissetoomise ja olemasoleva tõhusama rakendamise vahel, samuti liigume kvalifitseerimata tööjõu vähenemise suunas tehnoloogiliste investeeringute kaudu.

Autor: Tea Taruste