Lilli-Krõõt Repnau pakub mõtteainet nüüdisaegsest linnaruumist

Artikkel

- Uudised
- 20. jaanuar 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lilli-Krõõt Repnau pakub mõtteainet nüüdisaegsest linnaruumist
Esmapilgul võib Lilli-Krõõt Repnau isikunäitus "Utoopiline T-linn" tunduda üsna igav: galerii seintele on riputatud väikseformaadilisi raamitud graafikateoseid. Ent alati ei maksa esmamuljet usaldada.
Juba pärast lühiajalist süvenemist leiab töödest rohkem, kui üldpildi mõttes tühjast saalist oodata. Rahuliku ja tagasihoidliku loomu, kuid seejuures läbiva iroonitseva huumoritooniga töödest võib kunstihuviline leida mõtteainest Tallinnas lähiminevikus toimunud sündmuste ja Eesti kunstis alates 1970ndatest muutunu kohta.
Püüe luua dialoogi. Tööd graafikanäituseks valmisid Eesti Kunstiakadeemias õppetöö osana. Graafiliste teoste lähteteema oli "Kuldaeg" ning Repnau keskendus 1970ndate aktuaalsetest graafikutest enim Mare Vindile ja Vello Vinnile, kellest esimese loomingule viitamine kerkib eriti tugevalt esile.
Teatavasti oli tegemist aastakümnega, kui läänest üle võetud esteetilised võtted ja sümboolika liigitusid mitteametlikuks ja radikaalseks, omandades ka poliitilist väärtust. Ehkki tänapäeval on samad tähistajad oma rolli minetanud, jäävad kujundid sarnasteks: peaasjalikult muutub nende tähendus vaatajale ja sellest lähtuv reaktsioon.
Peale kunstiliste võtete kasutamise ja ajastute kõrvutamise on Repnau toonud sisse hulganisti aktuaalseid teemasid, nagu kultuuripealinn, linnakeskkonnas toimuvad renoveerimistööd, kultuuripärandi alal hoidmine, kunsti osakaal ja selle kõrvutamine kaubanduskeskkonnaga jpm.
Enim torkab silma hüperreaalsusesse tungiv loodusmotiivide, taimekasvu integreerimine linnavaadete ja hoonetega.
Ei pea lähtuma 70ndatest. Kuigi loodustemaatikat sarnases kuues leiab ka Mare Vindi töödest, ei pea Repnau näitust külastades tingimata minevikust valitud formaati ega viiteid otsima. Kooskõlas näituse pealkirjaga "Utoopiline T-linn" hakkavad taimemotiivide, Tallinna ja mõiste "utoopia" vahel mängima hoopis uued toonid.
Alustuseks võiks esitada küsimuse, mida on kunstnik mõelnud T-linna all. Vaevalt, et tegemist on viitega kahtlasele internetiportaalile www.tlinn.com.
Pigem on esimesed haakuvad mõisted Tallinn ja taimelinn, arvestades, et enamikku näitusetöid ääristab roheluse kasvamine pealinnast leitavatele tuntumatele hoonetele.
Kas tegu on vihjega, et linnakeskkond tuleks hüljata, sest vohav taimestik ja umbrohigi annavad märku unustusse-unarusse jätmisest? Või ehk võtab kunstnik hoopis kriitilisema seisukoha, et sellised aktsioonid nagu kultuuriväärtuste säilitamine moodsa hoone fassaadina on juba iseeneslikult teatavate väärtuste minetamine?
Autor: Madis Luik
Hetkel kuum