Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mahepõldur igatseb toetaja tähelepanu

    Ökopoodides müüdav mahe toidukraam on supermarketites pakutavast tavalisest toidust sageli kordades kallim sellepärast, et toetusi mõõdetakse nii mahe- kui tavatootjale sama pika puuga, kuigi mahefarmeri kulud on üksjagu suuremad.

    Ehkki keskkonnasäästlik tootmine on euroraha saamisel mõningatel juhtudel eelistatud seisus, pole mahetootmise viljelejal siiski suuremat lootust tavatootjast lihtsamini või rohkem toetust saada.
    Kui just ise eraldi ei maini, siis näiteks pangad vaatavad vaid laenutaotleja bilanssi ja kasumiaruannet, suhtudes kõigisse äriklientidesse ühtmoodi. Pelgalt numbritest ju mahetootmisega tegelemist välja ei loe.
    Pangad on ehk isegi tavapärasest ettevaatlikumad mahetootjale laenu andes, sest mahepõllunduses on palju riske ja käsitsitööd, mistõttu on kogused väiksed ja toodangu omahind kõrge.
    Tulundusühistu Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein tõdes, et väikeste partiide tõttu on mahekaupa raskem müüa ja ei saa sõlmida kindlaid lepinguid, sest kõik sõltub ilmast, kahjurite ning haiguste rünnakutest ja veel paljudest asjaoludest..„Mahetootja on entusiast, kes ei taotle kasumit, tavatootja aga ärimees,“ iseloomustab Klein. „Viimane tahab saada kiirelt ja võimalikult suurt kasumit, hävitades loodust ja inimeste tervist. Mulda vajab ta vaid selleks, et taim püsti seisaks.“
    Mahetootmine on Kleini sõnul oma olemuselt loomulik ja looduslik elulaad, toodangut turustatakse otsemüügina talust või ühistegevuse kaudu. „Tasuvusarvestust pole sellele mõtet teha, kuna siis tuleb must masendus peale, sest tihti tuleb oma tegevusele peale maksta,“ ütles ta. „Veterinaar- ja toiduameti karmid nõudmised mahetöötlemisele on ka takistuseks üldse sellega tegelemisele. Näiteks lihasaaduste töötlemisel on aastaid mitme lihatööstusega läbirääkimisi peetud, kuid kõik ideed on siiani põrkunud vastu tohutu paberimajanduse ja veterinaarnõuete müüri.“
    Harjumaal mahetalu pidava Margus Lille hinnangul on olukord täna selline, et öko- või mahetoode on lihtsalt liiga kallis, et turul tavatoodangule konkurentsi pakkuda. Ja kallis on see paljuski selle tõttu, et toetuste süsteem ei soosi mahetootmist, küll aga mõjutavad toetused põllumajandussaaduste turgu. Samas – kulutused, sh ka väetistele, kaasnevad ka mahetootmisega.
    ”Näiteks kui mahetootjal pole endal sõnnikut, peab ta selle ostma – umbes 40 t/ha kohta,” märkis Lille. ”Hind pole sel karaamil ju teab mis kallis, kuid transport seevastu maksab. Ka umbrohtudega võitlemine kujuneb tavatootmisest paar-kolm korda kallimaks.”
    Lille hinnangul takistab mahetootmist ka töötlemisvõimaluste puudumine.”Tean et suur osa mahepiimast müüakse tegelikult mittemahedana ja seda just töötlemisvõimaluste puudumise tõttu,” nentis ta.
    Toetuste maksmine, eriti hektaripõhisuse alusel on Margus Lille sõnul kaugel õiglusest. Ta rääkis, et on talusid, kes saavad toetusi ligi kolm korda suuremas summas, kui on nende müügikäive. ”Siit tuleneb ka turumajanduslik käitumine põllumajandussektoris – tee seda, mille eest toetusi makstakse,” tõdes ta.
    ”Toetuse saamiseks pead külvama teatud koguse mingit asja. Koristama sa seda ei pea. Kui on tahtmist, siis korista – äkki saad müügist ka veel mingit raha.”Swedbanki põllumajandussektori vanem Meelis Annus tõdes, et panga poolt ei ole laenu taotlemisel ja saamisel mingit vahet, kas tegemist on mahe- või tavatootjaga.
    „Mõlemal puhul on määrav tegur maksevõime olemasolu,“ kinnitas ta. „Küll aga pooldame keskkonnasäästlikku tootmist, toetades Läänemere põllumajandustootja valimist, kus hinnatavaks kriteeriumiks on keskkonnasõbralik tootmine ja selle mõju veele, mis jõuab varem või hiljem Läänemerre.“
    PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo peaspetsialisti Jana Adari sõnul on põllumajandustootjatel võimalik saada mitmesuguseid toetusi eeldusel, et nad ise ja nende maa vastavad konkreetse toetuse nõuetele ja nad täidavad kohustusi, mis kaasnevad selle toetuse saamisele.„Pindalapõhistest toetustest kõige levinum on ühtne pindalatoetus, mida võivad taotleda kõik, kellel on vähemalt üks hektar põllumajanduslikku maad, mida ta hooldab nii, et maa oleks heas põllumajanduslikus korras,“ selgitab Adari. „Soovi korral võivad seda toetust taotleda nii era- kui juriidilised isikud igal aastal.“ Toetuse määr on kõigile võrdne, 2010. aastal oli see näiteks 1265,79 kr/ha.
    „Samamoodi on võimalik saada ka tootmisega seotud heinaseemne kasvatamise täiendavat otsetoetust ja põllukultuuri täiendavat otsetoetust,“ märkis Adari.Maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 võimaldab Eestis rakendada ka põllumajanduslikke keskkonnatoetusi nendele põllumajandusettevõtjatele, kelle valitud tootmisviis põhjustab neile täiendavaid kulutusi või toob kaasa tavatootmisest väiksema saagikuse.
    „Teisisõnu – tarbija ootab tootjalt keskkonnasõbralikku tootmisviisi, bioloogilise liigirikkuse ja maastiku mitmekesisuse säilitamist ja mahetooteid,“ täpsustab Adari. „Meil on põllumajanduslikud keskkonnatoetused – mahepõllumajandusliku tootmise toetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, poollooduslike koosluste hooldamise toetus jm.“
    Adari leidis, et toetused aitavad tootjaid motiveerida valimaks keskkonnasäästlikumaid tootmisviise, hoolimata sellest, et need on tavatootmisest kulukamad ning saagikus on väiksem väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise piirangute tõttu. Nii osutavad tootjad ühiskonnale otsekui keskkonnateenust ja saavad selleks toetuste näol hüvitist.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.