Minister Laine Jänese demagoogia meistriklass

Mõni aeg tagasi rääkis kultuuriminister Laine Jänes riigikogu ees olukorrast ERSOs ning ütles: "Üle kümne töölepingu oli sõlmimata ja olid väga erinevad moodused, kuidas orkestrantidele palka maksti, muu hulgas ehitusfirma arvete esitamise kaudu. See asi on nüüd korrastatud."

Kui Äripäev soovis ERSO uuelt juhilt Anneli Undilt ja ministeeriumi kantslerilt Siim Sukleselt ministri väitele selgitusi saada, siis põrkasid esitatud küsimused ping-pongipallina ühelt teisele, kuid sisulisi vastuseid ei tulnud. Unt soovitas pöörduda ministeeriumi poole, ministeerium aga Undi poole.

"Minu ülesanne ei ole kommenteerida minu ametissemääramisele eelnenud aega - miks ja kuidas asju varem tehti ja mis kaalutlustel," ütles Unt. "Minu ülesanne on olnud kõik need asjad korda teha ja need on tehtud," lisas Unt ning kutsus küsijat ERSO kontserdile.

Siitan: ministeerium oli sellest teadlik. Ministrit telefonitsi tabada ei õnnestunud ning ministeeriumilt sisulist vastust ei tulnud.

"Minister viitas juhtumitele, kus orkestrantidele maksti palka muu hulgas ka ehitusvaldkonnas tegutseva ettevõtja esitatud arvete alusel, ilma et see oleks olnud kirjaliku lepinguga vormistatud," öeldi ministeeriumist. "Ministri info pärines ERSO praeguselt direktorilt, on ju töösuhete reguleerimine otseselt asutuse juhi pädevus ja ülesanne. On mõistetav Anneli Undi soov säästa orkestrit tähelepanust, mis ei ole suunatud muusikute põhitegevusele."

Küsimusele, mitut firmat Jänes süüdistuse all silmas pidas ning mis firmadega on tegu, ministeerium ei vastanud.

Äripäev vaatas kõigi 108 muusiku seoseid äriregistris olevate ettevõtetega ja leidis, et kümmekond inimest on tõepoolest seotud erinevate osaühingutega, paljud mittetulundusühingutega ning enamik on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ühtegi ehitusfirmat, millele minister viitas, pole aga kellelgi.

"See on räige avalikkuse eksitamine," ütles ERSO endine juht Andres Siitan. Tema sõnul maksti kõikidele orkestrantidele palka töölepingu alusel, välja arvatud kuus inimest.

"Neist neljale maksti palka FIEdena ning kahele nendele kuuluvate osaühingute kaudu. Üks osaühing tegutseb muude tegevusalade kõrval tõepoolest ka ehitusvaldkonnas," ütles Siitan. Ta lisas, et firma tegevusaladena on märgitud ka muusikaline tegevus ning midagi seadusevastast siin pole. "Seda on juba varem praktiseeritud, seda teadis ja aktsepteeris ka ministeerium," kinnitas Siitan.

Muusikud said ise maksmisviisi valida. Kui Äripäev firma ühe omanikuga, ERSO muusikuga, palgamaksmisest rääkis, soovis ta jääda anonüümseks.

"Ma kardan isiklikku kättemaksu," ütles muusik.

Tema sõnul on tal tõesti osaühing, kuid see pole ehitusfirma, vaid tootmisettevõte. Tema sõnul anti muusikutele valida, kuidas neile palka täpselt makstakse.

"Need, kes tahtsid, võisid tööandjaga kokku leppida, et saavad palka näiteks FIEna. Mina küsisin, kas mul oleks ka võimalik osaühingu kaudu saada," selgitas ta.

Tema sõnul peab ministeerium olema teadlik, kuidas allasutustes töötajatele palka makstakse. Näiteks näitlejad kasutavad samuti osaühinguid ning pakuvad nende kaudu teenust, kuid samal ajal on nad põhikohaga teatris tööl. Ministeeriumi kodulehel on kirjas, et ministeerium aktsepteerib ka põhikohaga töötajaid, kes esitavad arveid. "Niimoodi olen mina sellest asjast aru saanud," rääkis muusik.

Äriregistri andmetel toodab muusiku ettevõte metallkonstruktsioone ja puittaarat, ettevõtte kõrvaltegevusaladena on toodud ka muusikaline loometegevus ning ehitus. Tõsi, viimane moodustas 2009. aasta 7,7 miljoni kroonisest käibest vaid 415 000 krooni.