Möödunud aastal kuritegevus ei kasvanud

Silvia Kruusmaa 25. jaanuar 2011, 14:38

Täna justiitsministeeriumis tutvustatud kuritegevuse kokkuvõttest selgus, et 2010. aastal vähenes kuritegude arv 112 kuriteoliigis ning kasvas 87 kuriteoliigis.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa sõnul registreeriti möödunud aastal täpselt 19 kuritegu vähem kui 2009. aastal ehk kokku 48 340 kuritegu, teatas justiitsministeerium. „Positiivne on seejuures asjaolu, et esimese astme kuritegude arv kahanes mullu ligi viiendiku võrra, samal ajal kui teise astme kuritegude arv tõusis vaid ühe protsendi.“

Heaks näitajaks võib lugeda kindlasti seda, et röövimiste arv on juba mitmendat aastat suuremas languses – möödunud aastal on kahanemine varasemaga võrreldes lausa 17 protsenti. „Eestil on siin muidugi veel natuke arenguruumi, et jõuda röövimise ohvriks langemise näitajate poolest järele arenenud riikidele, kuid möödunud aasta statistika annab lootust, et me ei jää enam kauaks teistest maha,“ lausus Sepp.

„Üldjuhul näitabki statistika, et vähenenud on elanike kokkupuuted kuritegevusega, eelkõige vägivallakuritegudega. Kuid nende arvelt on rohkem esile kerkinud sellised kuriteoliigid, kus kahjukannatajaks on ettevõtjad või riik – näiteks salakaubavedu ja muud majanduskuriteod, samuti kauplusevargused,“ lisas asekantsler.

Varguste arv oli 2010. aastal kuue protsendi võrra suurem kui 2009. aastal, kuid seda eelkõige kauplusevarguste sagenemise tõttu. „Mõnevõrra kasvas ka korterivarguste arv, kuid sõidukivargused ning vargused sõidukitest vähenesid. Ühtlasi tuleb rõhutada, et  varguste leviku trendid on üle Eesti väga ebaühtlased: kui Tartumaal kasvas nende registreerimine võrreldes 2009. aastaga 24 protsenti, siis Viljandimaal registreeriti neid jällegi 26 protsenti vähem,“ selgitas Sepp.

Võrreldes 2009. aastaga kuritegevuse geograafilises jaotuses 2010. aastal olulist muutust ei olnud. Keskmiselt registreeriti 2010. aastal Eestis 10 000 elaniku kohta 361 kuritegu – sellest suurem oli suhtarv vaid Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ning mujal Ida-Virumaal. Kõige väiksem oli kuritegude arv 10 000 elaniku kohta Hiiumaal, täpsemalt 102 kuritegu.

„Kuritegude arv kasvas kokku viies maakonnas, kahanes seitsmes ning jäi 2009. aasta tasemele kolmes maakonnas,“ sõnas asekantsler.

„Sealjuures olid mitmete kuriteoliikide suure kasvu või languse taga ka seadusemuudatused või ümberkorraldused menetluspraktikas,“ ütles Sepp. „Näiteks on vanglad nüüd kriminaalasjade alustamise praktikat ühtlustanud politseiga, mis tähendab, et ebaviisakas käitumine, mida loetakse solvanguks politseinikuga käitumisel, on seda ka vanglaametniku puhul. Sellest tulenevalt on võimuesindaja laimamise ja solvamise juhtumeid mullu registreeritud 76 protsenti enam kui ülemöödunud aastal.“

„Samuti tuleb rõhutada, et hoolimata reformidest ning tööaja ja palga vähenemisest on õiguskaitseasutused kuritegude lahendamise taset suutnud hoida jätkuvalt stabiilsena,“ lausus asekantsler. „Positiivne on seegi, et vangide arv on Eestis praegu viimase 10 aasta madalaim.“

Möödunud aastal registreeriti esmakordselt ka kaheksat liiki kuritegusid, mida varem Eestis registreeritud ei olnud. „Näiteks on aastaga registreeritud enam kui 50 identiteedivarguse juhtumit ning esimesed isikud on juba saanud ka süüdimõistvad kohtuotsused,“ lisas Sepp.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. January 2011, 14:38
Otsi:

Ava täpsem otsing