Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Möödunud aastal kuritegevus ei kasvanud

    Täna justiitsministeeriumis tutvustatud kuritegevuse kokkuvõttest selgus, et 2010. aastal vähenes kuritegude arv 112 kuriteoliigis ning kasvas 87 kuriteoliigis.

    Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa sõnul registreeriti möödunud aastal täpselt 19 kuritegu vähem kui 2009. aastal ehk kokku 48 340 kuritegu, teatas justiitsministeerium. „Positiivne on seejuures asjaolu, et esimese astme kuritegude arv kahanes mullu ligi viiendiku võrra, samal ajal kui teise astme kuritegude arv tõusis vaid ühe protsendi.“
    Heaks näitajaks võib lugeda kindlasti seda, et röövimiste arv on juba mitmendat aastat suuremas languses – möödunud aastal on kahanemine varasemaga võrreldes lausa 17 protsenti. „Eestil on siin muidugi veel natuke arenguruumi, et jõuda röövimise ohvriks langemise näitajate poolest järele arenenud riikidele, kuid möödunud aasta statistika annab lootust, et me ei jää enam kauaks teistest maha,“ lausus Sepp.
    „Üldjuhul näitabki statistika, et vähenenud on elanike kokkupuuted kuritegevusega, eelkõige vägivallakuritegudega. Kuid nende arvelt on rohkem esile kerkinud sellised kuriteoliigid, kus kahjukannatajaks on ettevõtjad või riik – näiteks salakaubavedu ja muud majanduskuriteod, samuti kauplusevargused,“ lisas asekantsler.
    Varguste arv oli 2010. aastal kuue protsendi võrra suurem kui 2009. aastal, kuid seda eelkõige kauplusevarguste sagenemise tõttu. „Mõnevõrra kasvas ka korterivarguste arv, kuid sõidukivargused ning vargused sõidukitest vähenesid. Ühtlasi tuleb rõhutada, et  varguste leviku trendid on üle Eesti väga ebaühtlased: kui Tartumaal kasvas nende registreerimine võrreldes 2009. aastaga 24 protsenti, siis Viljandimaal registreeriti neid jällegi 26 protsenti vähem,“ selgitas Sepp.
    Võrreldes 2009. aastaga kuritegevuse geograafilises jaotuses 2010. aastal olulist muutust ei olnud. Keskmiselt registreeriti 2010. aastal Eestis 10 000 elaniku kohta 361 kuritegu – sellest suurem oli suhtarv vaid Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ning mujal Ida-Virumaal. Kõige väiksem oli kuritegude arv 10 000 elaniku kohta Hiiumaal, täpsemalt 102 kuritegu.
    „Kuritegude arv kasvas kokku viies maakonnas, kahanes seitsmes ning jäi 2009. aasta tasemele kolmes maakonnas,“ sõnas asekantsler.
    „Sealjuures olid mitmete kuriteoliikide suure kasvu või languse taga ka seadusemuudatused või ümberkorraldused menetluspraktikas,“ ütles Sepp. „Näiteks on vanglad nüüd kriminaalasjade alustamise praktikat ühtlustanud politseiga, mis tähendab, et ebaviisakas käitumine, mida loetakse solvanguks politseinikuga käitumisel, on seda ka vanglaametniku puhul. Sellest tulenevalt on võimuesindaja laimamise ja solvamise juhtumeid mullu registreeritud 76 protsenti enam kui ülemöödunud aastal.“
    „Samuti tuleb rõhutada, et hoolimata reformidest ning tööaja ja palga vähenemisest on õiguskaitseasutused kuritegude lahendamise taset suutnud hoida jätkuvalt stabiilsena,“ lausus asekantsler. „Positiivne on seegi, et vangide arv on Eestis praegu viimase 10 aasta madalaim.“
    Möödunud aastal registreeriti esmakordselt ka kaheksat liiki kuritegusid, mida varem Eestis registreeritud ei olnud. „Näiteks on aastaga registreeritud enam kui 50 identiteedivarguse juhtumit ning esimesed isikud on juba saanud ka süüdimõistvad kohtuotsused,“ lisas Sepp.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.