Riigihangetel uued kvalifikatsioooninõuded

Riigihangete registris avaldatud statistika andmeile hakkas hangete arv mullu uuesti kasvama. Ajavahemikus 2007-2013 saab Eesti kasutada majanduse, hariduse, infrastruktuur ja keskkonna edendamiseks ELi struktuuritoetusi ligi 3,4 miljardit eurot, millest Eesti on ära kasutanud alles 30 protsenti. Surve kasutada toetusi tingib tõenäoliselt hangete arvu kasvu kahe aasta jooksul.

Olulisemad muudatused. Arvestades konkurentsi tihenemist ja vaidluste arvu kasvu, tuleb pakkujail ja taotlejail olla kursis üha spetsiifilisemate nõuetega, s.h 1. jaanuaril jõustunud riigihangete seadusega.

Esiteks on täpsustatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid seoses maksuvõlgnevusega. Maksuvõla mõiste hõlmab lisaks riiklike, elu- või asukoha kohalike maksude, sotsiaalkindlustusmaksete võlale ka tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi. Maksuvõla suurus peab jääma alla 100 euro. Ajatatud maksuvõla periood ei tohi ületada kuut kuud alates hankemenetluse alguspäevast, v.a juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud.

Teiseks kaob pakkujate ja taotlejate kohustus esitada alltöövõtjate kohta informatsiooni ja kinnitusi. Samas ei võta selline muudatus pakkujalt või taotlejalt õigust tugineda teise alltöövõtja kvalifikatsioonile.

Hanketeates tuleb nimetada kõik nõuded. Kolmandaks muutub pakkujaile ja taotlejaile selgemaks ja läbipaistvamaks, milliste eritingimuste täitmist neilt nõutakse. Hankija kohustub nimetama hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute, tegevuslubade olemasolu ja esitamine on vajalik. Nõutud tegevusloa või registreeringu puudumisel jätab hankija taotleja või hankija kvalifitseerimata.

Neljandaks on pakkumuse tagasilükkamise aluseks asjaolu, et pakkuja või taotleja ei ole esitanud koos pakkumusega kinnitust, et neil on hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused.

Vältimaks vigu pakkumuse esitamisel ja hankemenetlusel osalemisel, tuleks kindlasti tutvuda ka teiste muudatustega.

Autor: Urmas Kõrgesaar