Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ericsson Eesti käive võib ulatuda miljardi euroni

    Kui eile avaldatud Ericssoni kontserni käive jäi aasta varasemele kahe protsendiga alla, siis maailma suurima võrguseadmete tootja areng Tallinna tehases oli 2010. aastal murranguline ja Stockholmi börsifirma mõjujõud Eesti eksporditurul kasvas hüppeliselt.

    „Selge on see, et Ericssoni mahud Eesti üksuses möödunud aastal kasvasid. Alustasime eelmise aastal mais mobiilside tugijaamade, sealhulgas ka neljanda põlvkonna  seadmete tootmist ja see oli kasvu aluseks,“ märkis Ericsson Eesti juht Veiko Sepp.
    Kuusteist aastat Ericssoni palgal olnud Sepp ei soovinud täpselt tunnistada kuivõrd kõrgele tasemele Ericssoni mahud eelmisel aastal Eestis tõusid. Küll aga tõi ta välja, et äsja toimunud Eesti presidendi Rootsi visiidi ajal käis läbi number, et Ericsson annab hetkel umbes kümme protsenti Eesti ekspordist. Kui see rahasse ümber panna, siis võis Äripäeva hinnangul Lasnamäe veerel asuva Ericssoni tehaste uste vahelt aasta jooksul välja veerada ligi miljardi euro eest elektroonikaseadmeid, mis on isegi emafirma mahtude juures päris arvestatav näitaja.
    Selle hiiglasliku käibe taga oli vaid poolteist tuhat töötajat, mis moodustab Ericssoni kontserni enam kui 90 000 töötajaskonnast napid kaks protsenti. Töötajate hulk on püsinud ettevõttel Eestis stabiilne alates 2009. aasta augustist, mil Ericsson omandas Peterburi teel Elcoteqi tehase koos tootmisseadmetega ja 1243 töötajaga.
    Uut arenguhüpet Eestis Ericsson lähiajal ei luba. „Kasv sõltub tellimustest. Kuna tootmine on läinud lihtsamaks ja tooted väiksemaks, ei peaks meid ees ootama nii suured muutused kui aastal 2010” märkis Ericsson Eesti  tehasejuht Jonas Ygeby .
    Ericssoni kontserni käive hakkas kasvama. Ka Ericssoni kontserni käive on hakanud kergelt jalgu alla saama. Ehkki võrguseadmete tootja 2010. aasta müügimaht (203,3 miljardit Rootsi krooni) jäi eelnevale aastale 2% alla oli neljandas kvartalis näha märgatavat edasiminekut. Viimase kvartali müüginumber ulatus 62,8 miljardi Rootsi kroonini, mis tähendas aastaga 8% kasvu, samas kui analüütikud ootasid uudisteagentuur Bloomberg andmeil keskmiselt vaid 2,5 protsendist käibe kosumist. Ka Ericssoni tegevjuht Hans Vestberg märkis aastaaruandes, et ettevõte näeb 2011. aastal lairibavõrkude tugeva müügi kasvu jätkumist .
    Prognoositust suurem käive aitas Ericssoni aktsial tõsta eile 80 Rootsi kroonini ehk 3,8 protsendiga plussi.„Ericsson lõi käibeprognoosi. Eriti oma põhitegevuses võrguseadmete tootmises ning sellele täna turul keskendutakse,“ ütles uudisteagentuurile Bloomberg Swedbank Marketsi analüütik Haakan Wranne. „Pärast kaht aastat prognooside alla jäämist, suutis Ericssoni käive neljandas kvartalis lõpuks ootusi ületada,“ märkis ka Nomura International Plc analüütik Stuart Jeffrey.
    Kunagist hittaktsiast saanud rahulik kulgeja. Eilsest Ericssoni aktsia hinnatõusust said osa tõenäoliselt ka paljud Ericssoni enda töötajad, kuna kõigil ettevõtte töötajatel (ka Tallinna üksuse omal) on võimalik  liituda aktsiaostuprogrammiga. „Kõikidel Ericssoni töötajatel on võimalus liituda aktsiaostuprogrammiga, mis on olnud aastaid kasutatusel ja mille käigus soetatud aktsiatele lisatakse pärast kolme aasta möödumist aktsiaid juurde,“ täpsustas Sepp. Ericsson Eesti juht omab ka ise oma leivaisa aktsiaid, aga väikeinvestoritele ta aktsiasoovitust ei julge anda. „Eks investeerimine ole iga inimese enda otsus ja soovitamine ei ole kombeks. Eks meie asi on teha tööd ja arendada ettevõtet,“ märkis Sepp.
    Ehkki Ericssoni aktsia on viimastel aastatel liikunud suhteliselt stabiilselt ning eile välja kuulutatud 2,25 Rootsi kroonise aktsiadividendi tõttu võib teda pidada mõõdukaks dividendiaktsiaks pole ettevõte oma internetimulli aegset sära tagasi saanud. 2000. aasta tipptasemest on aktsial praegusest järel kõigest kümnendik. Sellegipoolest on aktsia tõenäoliselt stabiilsem ja rahulikum kui kunagi varem. Sellele annab kinnitust nii pikaajaline käibekasvu trend kui ka rekordiline töötajate arv.
    Autor: Raivo Sormunen, Silvia Kruusmaa
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.