Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti meditsiini raputab koolitusskandaal
Rohkem kui 1200 Euroopa sotsiaalfondi rahadega bakalaureusekraadi omandavat Läti medõde võivad jääda diplomita, sest õppeprogramm on akrediteerimata.
Asi tuli välja n-ö viimasel hetkel ehk ajal, mil õpe oli jõudnud juba bakalaureusetöö koostamiseni, kirjutas ajaleht Telegraf.
Täpselt nädala pärast peab tervishoiuministeerium pakkuma välja lahenduse keerulisest olukorrast välja saada. Medõed ootavad praegu kannatlikult ja mõistatavad, mida ametnike lohakus neile kaasa toob.
2009. aastal alustas Läti mastaapset tervishoiutöötajate tasuta distantsõpet, mida rahastati Euroopa sotsiaalfondist. 25 000 medõel, arstil ja nende abilistel avanes võimalus kahes Läti kõrgkoolis oma kvalifikatsiooni tõsta. Nendeks kõrgkoolideks olid Läti Ülikool ja Riia Ülikool. Õppeprogramm sisaldas mitte üksnes loenguid ja seminare, vaid ka kogemuste vahetamise reise ja stažeerimist välismaal.
Pooleteise aasta jooksul ilmnes vaid üks tõrge. Nimelt oli projekti üheks suunaks nõukogudeaegsete diplomitega medõdede õpetamine. Läti teatavasti ei tunnista ametlikult neid diplomeid, ehkki ei keela selliste diplomitega medõdedel töötamast, kvalifikatsiooniga on neil ju kõik kombes.
Otsustati kulutada osa Euroopa raha sellele, et sikutada medõed n-ö kaasaegsete standarditeni ja lubati neile anda diplom, mida ka riik tunnustab. Nii võttiski 1261 medtöötajat juba poolteist aastat end aeg-ajalt tööst lahti, et nädalavahetustel õppida ja kirjutas öösiti arvestuse saamiseks vajalikke koolitöid.
Kuna õppeprogramm on senini akrediteerimata, saavad medõed aga paberi, mis näitab küll läbitud kursusi, kuid rohkem neile midagi ei anna. Lisaks tuleks õpingute katkestamisel maksta riigile teatud summa raha. Miks nii juhtus ja mis edasi saab, ei oska praegu keegi öelda.
Medtöötajate ametiühingu presidendi Aigar Lavrinovitši sõnul ei saa süüd tervishoiuministeeriumi, ülikoolide ega medtöötajate kaela veeretada, süüdi olevat seim, mis pole juba aastaid suutnud kõrgharidusseadusest parandada ja nõukogudeaegsed diplomeid aktsepteerida. Kõigis teistes riikides on neid diplomeid tunnustatud.
Suurim osa nõukogude ajal õppinud medõdesid omab Lätis kolmandat kvalifikatsioonitaset, mida Läti standardites pole. Nõukogude ajal oli Lätis ametlikult 34 elukutset, praegu on neid vaid seitse. Samas ei kahtle keegi aastate eest medõeks õppinud inimeste kutseoskustes.