Saastekvootide müügiraha jõuab haiglateni

Eriti meeltmööda on haiglatele asjaolu, et erinevalt paljudest teistest toetustest ei käi sellega kaasas omaosalust, kirjutas Äripeäva väljaanne Meditsiiniuudised.

Kuna seda raha saab kasutada vaid hoonete soojapidavuse parandamiseks ja küttesüsteemide renoveerimiseks, siis Rapla haigla tahab välja vahetada katuse, soojustada välisfassaadi ning renoveerida ventilatsioonisüsteemi. Rapla Maakonnahaigla ülemarsti Aili Laasneri sõnul saavad nad selleks otstarbeks kasutada kuni 11,2 miljonit krooni. Täpne maksumus selgub hangete tulemusel. Kogu ehitustegevust projekteerimisest hangete ja ehitusjärelevalveni korraldab Riigi Kinnisvara AS.

Küsimusele, kas ehitustööd oleks ka ilma toetuseta ette võetud, vastas Laasner, et Rapla haiglas kindlasti mitte praegu plaanis olevas mahus.

Raha kulub remondiksLõuna-Eesti Haigla juht Arvi Vask rääkis, et nemad taotlesid riigilt 11 miljonit krooni, millega tahetakse välja vahetada haigla aknad ning viia sooja tootmine päikesepaneelidele, mis paigaldatakse katusele.

Kvoodiraha saajate nimekirjas on suurima haiglana TÜ Kliinikum. Kliinikum taotles raha Raja tänav 31 asuva psühhiaatriakliiniku fassaadi soojustamiseks. “Kui me seda toetust ei saa, ei hakka me ka renoveerima. See on meile tõesti äärmiselt oluline. Neid vanu hooneid, mis jäävadki meie kasutusse, on ju küll ja küll,” sõnas haigla juhatuse liige Mart Einasto.

Viljandi Haiglale eraldas riik soojustustöödeks kuni 16,6 miljonit krooni. Saadud miljonite eest renoveerib haigla Jämejala 19. maja, millest pidi aastaid tagasi saama vanglate haigla.

Täpseid summasid ei saa avaldadaMartin Jaško valitsuse kommunikatsioonibüroost jääb numbritest rääkides napisõnaliseks.“Kuna CO2-kvootide müügi puhul on tegemist väga tundliku turuga, siis on konkreetsete tehingute kohta käiv finantsinfo sõlmitud lepingute kohaselt konfidentsiaalne,” sõnas Jaško.

Rapla haigla puhul tehakse tema sõnul CO2-kvootide müügist saadud raha kõrval üks hooneosa korda ka Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. “Erinevate finantseerimisallikate samaaegsel kasutamisel on äärmiselt oluline täita mõlema raha kasutamise nõudeid, et vältida topeltrahastamist,” toonitas ta.

Valik: Toetust saab hulk väikseid asutusiJärvamaa Haigla Rakvere HaiglaVäike-Maarja Hoolekande- ja TervisekeskusRapla Maakonnahaigla peahooneKoeru ambulatoorium-apteekKäru Hooldusravi KeskusNarva HaiglaLõuna-Eesti HaiglaPõlva HaiglaOtepää TervisekeskusAbja HaiglaMelliste meditsiinikeskusHäädemeeste TervisekeskusOrissaare perearstikeskusNõva huvikeskus-perearstikeskusTallinna LastehaiglaSaku TervisekeskusKuusalu TervisekeskusRisti tervisekeskusAllikas: rahandusministeerium

Autor: Violetta Riidas, Silvia Kruusmaa