Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energial kasum 119 mln €

    Eesti Energia 2010. majandusaasta äritulud olid 796 miljonit eurot ja puhaskasum kasvas 119 miljoni euroni. Eesti Energia juht Sandor Liive nimetas 2010. aastat Eesti Energia jaoks rekordiliseks.

    „Eesti Energia majandustulemuste üle saab jätkuvalt heameelt tunda, sest kasum on teenitud avatud turgudelt ja konkurentsi tingimustes. Seda tõestavad lihtsad numbrid - kaks kolmandikku ärikasumist tuli avatud turgudelt, elektrienergia müük avatud turgudele Balti- ja Põhjamaades kasvas aastaga ligi 88 protsenti ja müügitulu kahekordistus. Kasumi tõusu taga on elektri ja vedelkütuste müügi kasv,“ sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
    Liive nimetas 2010. aastat Eesti Energia jaoks rekordiliseks: „Tootsime ja müüsime rekordkoguse elektrit alates 1992. aastast ja seda ligi kolm korda väiksema töötajate arvuga. Saavutasime suurima vedelkütuste tootmismahu alates õlitehase käivitamisest 30 aastat tagasi, põlevkivitoodang oli suurim alates 1992. aastast,“ ütles Liive.
    Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasik tõi majandustulemusi kommenteerides välja, et energiakontserni head majandustulemused lubasid kasvatada ka investeeringute mahtu. „Möödunud majandusaastal investeerisime ligi kaks korda rohkem kui teenisime puhaskasumit. Nii suure investeeringute mahu tagamiseks peab ettevõtte olema tugev ja kasumlik ning tänu tugevatele majandustulemustele õnnestus meil eelmisel aastal suurendada investeeringuid,“ kinnitas Kaasik.
    2010. aastal investeeris Eesti Energia Eesti elektrivõrkudesse ning elektri, soojuse ja õli tootmisesse kokku 219 miljonit eurot.  „Tegelikkuses saime selle raha eest teha palju rohkemat kui varem, sest üldine investeeringute hinnatase on läinud palju mõistlikumaks. 2010. aasta oli väga õige aeg suuremahuliste investeeringute tegemiseks ja tänu korralikule kasumile saime neid võimalusi maksimaalselt ära kasutada,“ lisas Kaasik.
    Elektrivõrgu uuendamisse ja elektrivarustuse töökindlusesse investeeris Eesti Energia 60 miljonit eurot. 2010. aasta jooksul paigaldatud 222 mastivõimsuslülitit hoidsid ära kokku 223 000 riket. Lisaks õnnestus Jaotusvõrgul viia võrgukaod madalaimale tasemele alates 1992. aastast ehk 6,5 protsendini. Jaeäri valdkonnas investeeriti kokku 63 miljonit eurot.
    Elektri ja soojuse tootmisesse investeeris Eesti Energia 85 miljonit eurot. Suurimaks ja olulisemaks investeerimisobjektiks oli 46 miljoni euroga väävlipuhastusseadmete paigaldamine Narva elektrijaamades. Iru elektrijaama prügipõletusploki rajamisse investeeris Eesti Energia 10 miljonit eurot,  Aulepa tuulepargi laiendusse 9 miljonit eurot.
    Kütuste ärivaldkonna investeeringud moodustasid 59 miljonit eurot, kus suurimaks investeerimisobjektiks oli Enefit-tehnoloogial toimiva põlevkiviõlitehase ehitus. Uue õlitehase ehitusse investeeriti 32 miljonit eurot. Põlevkivi kaevandamise seadmete ja rajatiste rekonstrueerimiseks ning uute ehitamiseks kasutati 23 miljonit eurot.
    2010. majandusaastal tootis Eesti Energia 10,6 teravatt-tundi (TWh) elektrienergiat, mis on suurim toodetud elektrienergia kogus alates 1992. aastast, saavutatud ligi kolm korda väiksema töötajate arvuga. Elektrienergia müük kasvas 10,7 TWh-ni, mis on 12,3 protsenti rohkem kui 2009. aastal.
    Reguleeritud hinnaga ehk Eesti suletud turu kodu- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele müüs Eesti Energia lõppenud majandusaastal 6,1 TWh elektrienergiat ehk 14 protsenti vähem kui 2009. aastal. Reguleeritud turu müügitulu kahanes 17,2 protsenti 185 miljoni euroni.
    Mittereguleeritud hinnaga ehk Eesti, Läti ja Leedu avatud turu jaeklientidele müüs Eesti Energia 2010. majandusaastal 1,8 TWh elektrienergiat, mis on 1,4 TWh võrra rohkem kui aasta varem.
    Nord Pool Eesti hinnapiirkonda, Leedu elektribörsile BaltPool ja kahepoolsete hulgimüügi lepingute alusel müüs Eesti Energia kokku 2,9 TWh elektrienergiat ehk 0,8 TWh enam kui 2009. aastal.
    Eesti avatud turul püsis Eesti Energia turuosa alates turu avanemisest käesoleva aasta 1. aprillist hinnanguliselt 87 protsendi piires ning Läti ja Leedu avatud turul majandusaasta viimases kvartalis ca13 protsendi juures.
    Põlevkivist toodetud vedelkütuseid tootis Eesti Energia üle ühe miljoni barreli (üle 190 tuhande tonni), mis on rekordkogus alates õlitehase käivitamisest 30 aastat tagasi. Vedelkütuste müügimahtu kasvatas Eesti Energia 2010. aastal võrreldes aasta varasemaga 17 protsendi võrra 181 tuhande tonnini. Suurenes ka põlevkivist toodetud vedelkütuste müügitulu, mis kasvas tulenevalt kõrgemast kütteõli maailmaturuhinnast üle 30 protsendi ning moodustas 52 miljonit eurot.
    Põlevkivitoodang moodustas 17 miljonit tonni, mis on 21 protsenti rohkem kui aasta varem. Tegemist on suurima kogusega alates 1992. aastast.
    Soojusenergiat müüs Eesti Energia 1,4 TWh, mis on kolm protsenti rohkem kui aasta varem.
    2010. aasta lõpu seisuga oli mobiilse interneti teenusel Kõu ligikaudu 25000 aktiivset klienti. Taastuvatest energiaallikatest toodetava Rohelise Energia paketiga liitus  2010. aasta lõpuks 3700 klienti ning kokku ulatus Rohelise Energia müük 34 GWh-ni.
    Eesti Energia maksis brutodividendi 138 miljonit eurot.
    Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused.
    Eesti Energia kontserni 2010. majandusaasta auditeeritud tulemused avaldatakse aprilli lõpus ning seejärel on majandusaasta aruanne kättesaadav Eesti Energia kodulehel.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Pangad ootavad allkirja: BaltCapist varastatud miljonitele koidab kokkulepe
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.