Kriis Egiptuses annab tunda üle ilma

Mitu välisfirmat on asunud oma töötajaid riigist evakueerima.

Sharm El Sheigis puhkust veetvad Euroopa turistid aga ei kiirusta esialgu süvenevast vastasseisust hoolimata riigist lahkuma. Nagu vahendas eile kohapealt BBC, on kuurordis kriisitunnet vähe, küll aga jääb järjest vähemaks uusi tulijaid.

Tõrgeteta on seni jätkunud ka kaubavood maailma ühel olulisimal arteril, Atlandi ja India ookeani ühendaval Suessi kanalil, mille kaudu kulgeb naftatranspordiga koos 8% kogu maailma merevedudest. Suessi linn on haaratud massirahutustest nagu Aleksandria või pealinn Kairo. Kanali sulgemine riskiks tarneaegu Aasiast pikendada 2-3 nädala võrra.

Transport Suessi kanalil toimis tõrgeteta. Eile kinnitas Suessi kanali operaator, et veeteed läbib 45-50 alust päevas, nagu tavaliselt. Küll aga on laevafirmad hakanud oma kliente hoiatama, et viivituste risk on kasvanud. Sidepidamine on interneti- ja mobiilside katkestuste tõttu häiritud ning komandanditund ja meeleavaldused on muutnud kontorite lahtiolekuajad heitlikuks.

Närviliseks on olukord Egiptuses teinud maailma naftaturu - Egiptus pole ise küll suur naftatootja, kuid on oluline transiidiriik. Suessi kanali ning selle kõrval jooksva Sumedi torujuhtme kaudu transporditakse USA energiaministeeriumi hinnangul päevas üle kahe miljonit barreli toornaftat USA ja Euroopa turgudele, mis moodustab kokku ca 2,5% maailma naftatoodangust.

"Kui naftatarned Egiptuse kaudu katkeks, mõjutaks see väga tuntavalt Euroopa varustamist ja nafta hinda," ütles ajalehele Wall Street Journal Abu Dhabi energiauuringute keskuse Petroleum Institute professor Dalton Garis.

Kriisi leviku hirm kergitab nafta hinda. Nafta hind kerkis eile kartuses, et valitsusevastased protestid Egiptuses võivad levida ka teistesse piirkonna naftariikidesse. New Yorgis oli nafta hind eile märtsi lepingutes 89,72 dollarit barrel, Londonis kerkis Brenti toornafta hind Bloombergi andmeil 98,89 dollarile barrel.

Naftat eksportivate riikide ühenduse OPEC peasekretär Abdalla el-Badri kinnitas eile, et vajadusel on organisatsiooni liikmesriigid valmis tootmist suurendama. "Ma ei arva, et olukord on kontrolli alt väljas," ütles Abdalla el-Badri, nentides, et torujuhtme sulgemine põhjustaks turul defitsiidi. "Kui reaalne puudus tekib, tuleb tootmist suurendada," ütles ta.

Investeerimispank Goldman Sachs kriisi leviku riski siiski väga suureks ei hinda, märkides, et Pärsia lahe koostöönõukogu riikides, kelle hulka kuulub ka maailma suurim toornafta eksportija Saudi-Araabia, on valitsused suhteliselt stabiilsed. "Jõukama elujärjega koostöönõukogu riikides on probleemid vähem tõenäolised kui vähem jõuka Põhja-Aafrika riikides," hindab panga analüütik Jeffrey Currie.

Eile ütles Saudi-Araabia naftaminister Ali Al-Naimi, et paras hind on 70-80 dollarit barrel.

Kulla hind sai tõuke tõusuks. Kõigutada võib Egiptuses toimuv nafta kõrval ka muu toorme maailmaturu hinda. Egiptus on maailmas suurim nisu importija ning oluline puuvilla tootja. Lühiajaliselt on rahutustest tuge saanud ka kulla hind, mis maailmamajanduse kasvuväljavaadete paranedes on viimasel ajal rekorditelt taandunud. "Ostuhuvi kasv riski maandamiseks jääb ilmselt ajutiseks," kommenteeris agentuurile Bloomberg VTB Capitali analüütik Andrei Krjutšenkov. "USA makronäitajad suruvad kulda alla."

Mitmed välisfirmad on rahutuste eest oma töötajad evakueerima asunud või tootmise peatanud. Saksa autotootja Daimler AG teatas eile, et seiskab ajutiselt töö Egiptuse tehases. Sama teevad Jaapani Nissan, Hollandi õlletootja Heineken ning toiduainetehiid Unilever. Nokia Siemens alustas 400 töötaja evakueerimist ning oma töötajaid on riigist välja toimetamas ka naftakompaniid Lukoil, Shell, BP ja teised firmad.

Egiptuse muidu killustunud opositsioon on koondunud Nobeli rahupreemia laureaadi Mohamed ElBaradei seljataha, kelles nähakse parimat võimalust 30 aastat võimul olnud Mubaraki kukutamiseks. Presidendi poolt eile ametisse nimetatud uued ministrid pingeid maha ei võtnud. Rahva silmis on tegemist sama korruptiivse surverežiimi esindajatega, kelle vastu läinud nädalast saadik on protestitud.

Siiani valitsuse poolele hoidnud Egiptuse armee tugevdas eile tänavatel oma kohalolekut.

Juba üle kümne aasta Egiptusesse ja mujale Põhja-Aafrikasse ehituslikku saematerjali eksportinud Toftan ASi juhi Martin Arula sõnul on see turg ka tavalises olukorras äärmiselt ebastabiilne. Eile ta veel rahutuste mõju nende ettevõttele hinnata ei osanud. "Praegu ei ole küll mingisugust informatsiooni, et midagi oleks halvemaks või paremaks läinud. Vaikus on. Paar päeva ilmselt läheb aega, siis ehk kuuleb midagi oma partneritelt," rääkis Arula.

Saematerjali saadetised käivad Toftanist Egiptusesse, Tuneesiasse, Marokosse ja Alžeeriasse üle paari kuu. Praegu pole infot, et järgmine saadetis võiks ära jääda. "Aga arvata võib, et turg nendest rahutustest mõjutamata ei jää. Tavaliselt on selliste rahutuste tagajärg see, et nii mõnigi suurem projekt seiskub ja jäädakse ootama poliitilise olukorra rahunemist. Aga kas nüüd kõik päris lukku läheb, seda ma ei julge ka arvata," rääkis Arula. Tegemist on ikkagi nii suure riigi ja suure tarbimisega, et vajadus saematerjali järele üleöö päris ära ei lõpe.

"Hinna ja koguste mõttes on tegemist sellise on-off-turuga - et on ja siis jälle ei ole. Stabiilsust seal just palju pole. Sinna lähetavad oma tooteid ka teised suured tootjamaad Skandinaaviast ja Venemaa. Siis see turg kipub täis saama ja on mingi aeg täiesti olematu," iseloomustas Arula.

Tema sõnul on tavaline, et kohati tekib seal ülepakkumine. "Ja nad reageerivad sellele väga kapitalistlikult, mis tähendab, et rohkem kaupa sisse ei lasta või siis selle hind lüüakse nii alla, et vahepeal ei tasu sinna üldse vedada. Ja nii kui kaupa ei ole, siis tõuseb hind jälle kiirelt," rääkis ta. Suhete pikaajalisus ei ole Põhja-Aafrika turgude juures kõige olulisem, lisas ta.

Egiptusega äri tegeva ja Kehras paikneva Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse esimehe Ashwani Sharma sõnul ei ole rahutused ka neid veel mõjutanud. "Ekspordime Egiptusesse jõupaberit ning riik on üks meie 50 turust. Horizoni eksporti ei ole sündmused mõjutanud, aga me jälgime olukorda ja oleme ühenduses oma sealsete partneritega."

Börsid ja valuutad Aasiast Euroopani olid eile Egiptuse sündmustest surve all.

Muu hulgas olid surve all Kesk-Euroopa riikide aktsiad.

"Investorid kipuvad arenevaid turge ühtmoodi kohtlema, ehkki Kesk-Euroopa majandused ei ole Egiptusega otseselt seotud," nentisid Commerzbank AG analüütikud agentuuri Bloomberg vahendusel.

Euroopas tagurdasid eile nii lennukompaniide, turismifirmade kui ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika turuga seotud firmade aktsiad.

Air France-KLM Groupi aktsia hind langes eile Bloombergi andmeil 2% ja Lufthansa 1,5% ning Euroopa suurima reisikorraldaja TUI Travel Plc aktsia 2,7%.

Ka pangad olid languses - Euroopa pankadest on Rahvusvahelise Arvelduspanga andmeil Egiptuse majandusega enim seotud Prantsuse ja Briti pangad. Prantsuse panga Societe Generale aktsia odavnes eile 1,5%.