Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks tuleb investor Eestisse, mitte Lätisse ega Leetu?
Euro tulekuga on Eesti endale justkui uue auraha rinda riputanud - majandusteadlaste hinnangul peaks selle sära investorite silmi pimestama ning Läti-Leedu varju jätma.
Ernst & Youngi toetatud M&A uuringust tuleb aga välja, et Balti riigid saavad investorite silmis võrdselt punkte valuutariski mõõdupuul. Eesti eelised peituvad hoopis mujal.
Eesti eelised. Kui senini arvati, et euro tulekuga seoses peaks investorite suurenenud huvi Eesti vastu lihtsalt loogiliseks pidama, siis nüüd tuleb välja, et valuutariski kadumisel (euroala investori suhtes) ei ole märgatavat mõju Eesti positsioonile võrreldes meie lõunanaabritega. Samuti ei ole Eestit eristatud tuleviku majanduskasvu tõttu - prognoos on Läti ja Leeduga üsna sarnane. Selle asemel osutusid Eestit esiletõstvateks aspektideks nt riigivõla kõrge reiting, korruptsiooni madal tase, poliitiline stabiilsus ja ettevõtlusreeglite lihtsus.
Eesti riigi reitingust rääkides muidugi peab meelde tuletama, et see on vähemalt osaliselt saavutatud üpris valusate meetmetega. Kui masuaastail paljud riigid suurendasid hoogsalt oma võlakoormat, et majandust turgutada, valis Eesti sisemise devalveerimise tee. Samal ajal osutus Eestile vägagi kasulikuks headel aegadel kogutud stabiilsusreservi raha, nt Leeduga võrdluses (Lätiga võrdluseni isegi ei laskuks) on Eesti tänu sellele investorite silmis paari pügala võrra eespool.
Nii võibki vast öelda, et see on ainult õiglane, et Eesti tänu konservatiivsele rahanduspoliitikale nüüd suuremal hulgal investorite raha meelitab kui Läti-Leedu.
Eesti lahkemad pangad. Mõnevõrra positiivse üllatusena tuleb uuringust välja see, et Eestis on investoritel kergem pääseda ligi finantseerimisallikatele, eriti pangalaenule, kui Lätis-Leedus. Seega kui meie ettevõtjad kurdavad, et pank ei anna raha ja seetõttu ei saa areneda, peaks meeles pidama, et kõik on suhteline - pank on lätlase-leeduka vastu veelgi karmim ning skandinaavlastele osaks saavat kohtlemist polegi ju põhjust oodata.
Arengukohtadeks on meil ootuspäraselt aktsiaturgude väiksus ja vähene likviidsus ning siin pole ilmselt lähiajal olulist läbimurret loota - kogu majanduse (kogu riigi) väiksus jääb meile ikka takistuseks.
Autor: Lili Kirikal