Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik süstib õppehoonetesse 39 mln eurot

Käesoleval aastal panustab riik kutseõppeasutustesse 39 miljonit eurot. Uuendatavatest kutseõppeasutuste hoonetest avatakse tänavu esimesena sel neljapäeval Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaskodu Vana-Võidus.

Kokku investeerib riik käesoleval aastal kutseõppeasutuste õppebaaside uuendamisse 39 miljonit eurot, sellest 32 miljonit on Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) panus, teatas teadus-ja haridusministeerium.

Lisaks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaskodule, mille uuendamisse panustas ERF 1,7 miljonit ja Eesti riik 800 tuhat eurot, saavad mõne kuu pärast enda käsutusse uue õppehoone Tallinna Teeninduskooli õpilas ed. Koos eelmisel perioodi ERFi toel renoveeritud vana õppehoonega moodustab see nüüd kõigile kaasajanõuetele vastava õppekompleksi.

Sügisel valmib õppekompleks Valga Kutseõppekeskusel, mis seni pidi osa õppetööks vajalikke ruume rentima linnalt ja kool asus Valga linna viies erinevas kohas. Peagi on Valgamaa kutseõppurite käsutuses Eesti üks esimesi passiivmajana projekteeritud ja ehitatud hooneid, kus kõik õppetööks vajalik käe jala juures. Kompleksi kuulub ka õpilaskodu, mis maakonna kutsehariduskeskusele eriti vajalik.

Alanud aasta saab teatavaks tähiseks ka Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolile, kus täiesti uue näo ja sisu saab töökodadehoone - kokku investeering üle 7 miljoni euro. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse saab omale uue praktikahoone koos ajakohase sisseseadega (investeering 8,9 miljonit eurot) ja ühiselamu (2,7 miljonit eurot). Samuti on plaanis valmis jõuda Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomaja-laboratooriumi van a õppebaasi rekonstrueerimine ja sisustamine ning puidu- ja metallitöökodade juurdeehitus (5,7 miljonit eurot).

Eelmise aasta jooksul jõuti ühele poole ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli uue õpilaskodu ehitamise ja sisustamisega (2,1 miljonit eurot), Tartu Kunstikooli õppebaasi rajamisega (1,7 miljonit eurot), Põltsamaa Ametikooli katlamaja ning küttetrasside renoveerimisega (866 tuhat eurot), Kuressaare Ametikooli töökodade hoone renoveerimisega (967 tuhat eurot) ning Narva Kutseõppekeskuse praktikabaasi ja õppekorpuse renoveerimisega (159 tuhat eurot).

Järvamaa Kutsehariduskeskus sai 678 tuhande euro eest põllumajanduse ja tehnika õppevaldkonna seadmeid ning lõpule jõudis Luua Metsanduskooli õpilassöökla renoveerimine (305 tuhat eurot). Tõukefondide toel said välja vahetatud ka Vana-Vigala õpilaskodude ja õppehoonete vahelised keskküttetrassid (133 tuhat eurot) ning tehnilist täiendust kokanduse õppe- ja suurköögi seadmete park (155 tuhat eurot). Rekonstrueeriti Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli Lossi tänava õppehoone, maksumusega üle miljoni euro.

Seni teostatud projektidest ulatuslikumad uuendustööd on aset leidnud Tallinna Tööstushariduskeskuses: kokku 3,5 miljoni euro suuruse ERFi toetuse abiga on seal välja vahetatud elektrivarustus, soetatud autoremondi õppetöökoja õppeseadmete komplekt ja ventilatsiooniseade ning automaatsüsteemide õppelabori seadmeid. Rekonstrueeritud on üks ühiselamu, kaasajastatud lehtmetalli töötlemise õppetöökoda ning uuendatud õppetöökodade tehnovõrke.

Põhjalikult on uuenenud ka Räpina Aianduskool, mille kaasajastamisega tehti algust juba 2008. aastal. 2,6 miljoni euro ulatuses ERFi rahastatud uuendustööde käigus on õppeasutuse juurde tänaseks rajatud uus õppekasvuhoone, ehitatud ja sisustatud õpilaskodu ning rajatud kaasaegne söökla. Lisaks sai Eesti aiandusõppe eestvedaja hankida maastikuehituse ja pargihooldustehnika seadmeid ning õppemajandi tehnikat ja seadmeid.

Kokku kasutatakse perioodil 2007–2013 Eesti kutseõppeasutuste kaasajastamise rahastamiseks Euroopa Liidu fondide toetust 166 miljonit eurot, millele riik lisab täiendavalt kuni 36,4 miljonit eurot abikõlbmatu käibemaksu