Kolmandaks

Kunagise Nordea panga juhi Juhani Seilenthali sõnul ei ole pangandusturul vahe teise ja kolmanda positsioonil vahel kunagi nii väike olnud, nagu ta praegu on. „Tõenäosus, et Nordea hüppab SEBst mööda, on 50/50,“ ütles ta.

Visanud pilgu finantsinspektsiooni andmetele, tõdes Seilenthal, et eraisikute lühiajalisi hoiuseid võrreldes on kahe panga vahe vähemalt 5,5kordne. „See on suur vahe,“ tõdes ta. „Ei ole lihtsalt liigutust, kuidas hoiuste baasi kolme- või kuuekordistada, see ei käi üleöö. Laenu anda on palju lihtsam kui hoiuste baasi suurendada.“ Eraisikute pikemaajaliste hoiuste puhul on erinevus 2,5kordne.

Nordea on kriisi ajal tegutsenud võrreldes teiste Eesti pankadega kõige mõistlikumalt, märkis Bank Sankt-Peterburgi nõukogu esimees Indrek Neivelt märkis, et Nordea Pank on kriisi ajal ainukesena mõistlikult tegutsenud. „Ülejäänud on olnud ebamõistlikud,“ kommenteeris ta.

Kunagise Hansapanga juhi Priit Põldoja sõnul ei ole positsioon pangandusturul üldse oluline. „Universaalpanga jaoks, nii väiksel turul nagu Eesti, on tähtis kriitiline suurus,“ lausus Põldoja. „rvestades viimase paari aasta arengut on selgelt näha, et Nordea on jätkanud vaikselt kasvu. Sampo on pigem tegelenud enda probleemidega,“ kommenteeris Põldoja. Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul on panga jaoks tähtsamaid asju kui. „Tähtsaim ei ole turupositsioon, vaid see, mida pakutakse klientidele ehk kliendikesksus,“ kommenteeris Rehe. Ta märkis, et olulised on ka panga efektiivsuse näitajad ning tootevalik.

Sampo panga 2010.aasta tulemused tulevad 10.veebruaril, siis saab ka vastuse, mis tegi Sampo pank eelmisel aastal teistmoodi. „Numbrid tulevad huvitavad,“ lubas Rehe. LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul ei olnud eelmisel aastal just palju panku, kes oleksid suutnud oma laenuportfelli ja bilansimahtu suurendada – Nordea ja LHV Pank olid selles osas erandid. „LHV Pank peaks olema eelmisel aastal kõige kiiremini kasvanud pank, kui vaadata bilansimahtusid,“ märkis Kilu ja lubas kasvamise strateegiat jätkata ka sel aastal.

Täna headest tulemustest teatanud Nordea panga juhi Vahur Krafti sõnul võib neid mõnes mõttes isegi majanduse päästjaks nimetada, sest nad on hoolimata majandusseisust laene rohkem andnud, kui hoiuseid korjanud.„Grupi sünergia, tugev reiting, soodne rahastamine, turvalisus, ettearvatavus,“ loetles Kraft tegureid, mis annavad pangale tugeva aluspõhja. „Lisaks veel väga hea meeskonnavaim, head spetsialistid ja võimekad juhid.“

Kraft ütles, et Nordea on andnud laenu ja toetanud kliente olenemata majandussituatsioonist. „Olles pea ainsana netolaenaja olnud, võiks meid teatud mõttes nimetada isegi „Eesti majanduse päästjaks“,“ ei jäänud ta tagasihoidlikuks. „Samuti  on Nordea  krediidiriskide hindamine ja krediidikahjumite haldamine olnud väga  professionaalne.“

„Oleme tänu tublide klientide toele saanud suuruselt kolmandaks pangaks Eestis,“ oli Kraft pingutuste tulemusega rahul. „Samas turuosa kui selline pole eesmärk omaette, vaid eelkõige ikkagi soov olla partner oma klientidele ning soov aidata kaasa meie ettevõtete integratsioonile Läänemere turgudele. Kooskõlas Nordea mõistliku kasvustrateegiaga tahame saada suurest Põhjamaade pangast suureks Euroopa pangaks.“

 

Autor: Alyona Stadnik, Kaisa Gabral