Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Obama õpib Reagani pealt
Nii nagu USA 40. president 1980. aastatel, on ka 44. president olukorras, kus pärast suurt lüüasaamist Kongressi vahevalimistel tuleb rasketes majandusoludes uuesti rahva usaldus võita. Reaganil see õnnestus.
Võimalike kasulike õppetundide saamiseks on Obama usutlenud Reagani omaaegset administratsiooniülemat Ken Dubersteini ning viimase jõulupuhkuse ajaks valis president lektüüriks Reagani elulooraamatu.
Eelkõige imetlevat Obama Reagani võimet sisendada ameeriklastesse optimismi ja usku oma visiooni Ameerikas koitvast uuest hommikust.
Vabariiklased vaatavad seda muigega. "Obama on risti vastupidine kõigele sellele, mida esindas Reagan," ütles ajalehele Telegraph vabariiklaste strateeg Rich Galen.
Obamal jääb optimismi väheks. Suurim veelahe läheb läbi kahe presidendi vaadetest valitsuse rollile. Reaganil oli lihtne seletus majanduse probleemidele - valitsus on liiga suur ja kulutab liiga palju. Obamal nii selget sõnumit ei ole ning erinevalt Reaganist ei ole valitsus Obama jaoks mitte probleem, vaid osa probleemide lahendusest. Seda mõtet püüab Obama nüüd ka skeptilistele ameeriklastele omaseks teha.
"44. presidendi jaoks on efektiivne ja aktiivne valitsus määrava tähtsusega, et riik taas jalgele tõuseks. Kõigest oma retoorilisest meisterlikkusest hoolimata ei suuda analüütiline ja mõistuslik Obama veenvalt esineda kui optimist. See on põhjus, miks ameeriklased Ronald Reaganist kõige enam puudust tunnevad," märkis kolumnist Rupert Cornwell.
Reagani majanduslik pärand on samas neid valdkondi, mille plusside ja miinuste üle vaidlused alles käivad.