Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus kodu või juurdeehitis nõuab kooskõlastusi

    Enne kui kopp uue kodu ehitamiseks või olemasoleva laiendamiseks maasse lüüakse, tuleb omanikul korda ajada dokumentatsioon. "Koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneering, kui detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole, siis projekteerimistingimused," selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna juht Helvi Kork.
    Seega koostataksegi ehitusprojekt kas detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel. Ehitusloa taotlemiseks esitatakse ehitusprojekt eelprojekti staadiumis. "Ka ehitise laiendamine on ehitamine ja selleks peab olemas olema ehitusluba. Kohalikule omavalitsusele esitatakse ehitusloa taotlus, ehitusprojekt ja energiamärgis, kui see on nõutav. Tasuda tuleb riigilõiv," kirjeldas ta asjaajamise käiku.
    Projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti koostades tulekski alustada projekteerimistingimuste taotlemisest. Projekteerimistingimustes antakse ka asutuste ja isikute loetelu, kellega projekt kooskõlastada tuleb. "Elamu juurdeehitise korral on nendeks Põhja-Eesti päästekeskus, Tallinna keskkonnaamet ja linnaosavalitsus. Siia lisanduvad olenevalt projektist ja olukorrast tehnovõrkude valdajate kooskõlastused, piirinaabrite kooskõlastused või arvamused, Tallinna kultuuriväärtuste ameti kooskõlastused ja muu säärane," märkis Kork.
    Patika külla uue kodu ehitanud Eva Jaansoni kinnitusel läks asjaajamine arhitekt Pille Nageli abiga äpardusteta: "Ostsime krundi, detailplaneering oli siin juba olemas," rääkis ta. "Arhitekt aitas ka ehitusloa taotlemisel, asi läks suhteliselt kiiresti. Pooleteise aastaga said põhitööd valmis."
    Ehitusseaduse järgi on väikeehitis kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.
    Ka väikeehitise ehitamiseks on vajalik ehitusprojekt, kui seda nõuab ehitusseadus või kui taotletakse kasutusluba.
    Elamiseks kasutataval ehitisel peab olema kasutusluba, järelikult peab eramu ümber- ja juurdeehituseks olema koostatud ehitusprojekt ja seda nõuet ei muuda ei vundamendi olemasolu, ruutmeetrite arv ega juurdeehitise tüüp.
    Ehitusseaduse kohaselt loetakse ehitiseks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ning inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja. Nõuded ehitistele sätestab ehitusseadus. Objektidele, mis ei kvalifitseeru ehitisteks, ehitusseadus ei kohaldu.
    Siinkohal tuleb märkida, et riigikohus on 2006. aasta 19. juunist pärinevas kohtulahendis nr 3-1-1-44-06 asunud seisukohale, et ka kividele püstitatud aiamaja võib ehitusseaduse paragrahv 2 lg 1 mõttes olla ehitis, sest selle koha on omanik kindlaks määranud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda.
    Riigikohus leidis, et ehitisena tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.
    Hoone laiendamise võimalus miljööaladel sõltub reeglitest. Tallinna kesklinnas juhindutakse teemaplaneeringust, teistes linnaosades määratakse miljööalad linnaosa üldplaneeringuga.
    See, mida väärtusliku hoonega teha võib, on sätestatud kaitse- ja kasutamistingimustes. Üldjuhul säilivad sellised hooned olemasolevas mahus. Juurdeehitus on võimalik, hoone laiendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eskiisprojekti alusel, arvestades ümbruskonnas välja kujunenud ehitusliku olukorraga. Tähtsaim on sobivus olemasoleva hoone ja keskkonnaga. Jälgitakse ka, et hoone laiendamisel ei ületataks piirkonnas lubatud hoonestustihedust ja -kõrgust.
    Autor: Kadri Tamm
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.