Euro jättis hinnad mõjuta

"Kuigi euro kasutuselevõtu otsest mõju toodete hindadele on raske eristada muudest hinnamuutustest, võib siiski väita, et üleminek kroonilt eurole ei toonud jaanuaris kaasa tõsisemaid ebakõlasid hinnakujunduses," rääkis Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere, kelle sõnul kinnitavad seda nii tarbijakaitseameti hinnavaatlused kui ka statistikaameti tarbijahinnaindeksi andmed.

SEB analüütiku Hardo Pajula sõnul polnud inflatsioonitempo mõningane aeglustumine üllatav peaasjalikult sel põhjusel, et 2010. aasta viimastes kvartalites vedasid hinnatõusu eelkõige rahavahetusega seotud inflatsiooniootused.

"Inflatsioonitempo aeglustumine on minu arvates tingitud eelkõige sellest, et rahvas tahab nüüd natuke nende imelike rahatähtedega harjuda ega kiirusta neid kohe tatra ja suhkru ning muu suupärase vastu vahetama," rääkis Pajula.

Kodumaise köögivilja hind madal. Statistikaameti andmetel mõjutas aastases võrdluses indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,4protsendiline kallinemine, mis andis kogutõusust poole. Kõige enam kallines aastaga köögivili ja värske puuvili, vastavalt 27 ja 23 protsenti. Kadarbiku Köögivili OÜ omaniku ja juhi Ants Paki sõnul on välismaise puuvilja ja köögivilja hinnad tõusnud, kuid kodumaise köögivilja hinnad on endiselt äärmiselt madalad. "Vabariigis tuleks endale selgeks teha, et köögiviljad ei ole mingid hinnatõusu näitajad. Näiteks olid 2010. aastal hinnad nii madalad, millega me isegi kümme aastat tagasi ei müünud," selgitas ta.

Paki sõnul kasvavad välismaise puuvilja ja sealt toodud sellerivarte hinnad. "Meie oma köögiviljal - kapsal, peedil, porgandil - ning smuutidel ja mahladel, pole hinnad üldse tõusnud. Mahla hindu ei ole me tõstnud alates 2004. aastast," rääkis ta.

Kui sel aastal katab köögivilja väljamüügihind natukenegi ära tootmiskulusid, siis peaks see Paki hinnangul olema normaalne ja väga tervitatav. "Sel aastal peaksid hinnad vähemalt stabiliseeruma, kuna kõik sisendite hinnad maailmaturul kasvavad," rääkis Pak.

Toit kallineb neljandiku võrra. Saidafarm ASi omanik ja nõukogu esimees Juhan Särgava prognoosib, et toiduainetööstuses toimub sel aastal umbes 20-25protsendiline hinnatõus, kuna viljasaagiga on mitmel pool maailmas kehvasti.

"Ikaldusele lisandub ka see, et kui kinnisvaraäridel hakkas kehvasti minema, siis mahutati osa vabast rahast toidutoormete turgudele. Käis täiendav kokkuostmine ja ümbermüümine," rääkis Särgava. Tema sõnul otsib raha, mis kinnisvarast väljaveetuna toiduainete toormesse paigutati, endale kasvuruumi.

Niisugune tendents jääb Särgava hinnangul kestma järgneva paari aasta jooksul. "Hinna tõustes kiireneb tootmine ja kui toormete tootmine nõudlusele järele jõuab, hakkavad hinnad pidurduma ning hakatakse müüma jälle madalamatelt hinnatasemetelt," selgitas Särgava.

Saidafarmi hinnad on Särgava kinnitusel alates 2008. aasta märtsist veel paigas, kuid ettevõte on sunnitud selle aasta märtsis hindu kergitama. "Soovime tõsta 15%, olenevalt kauplemise tasemetest jääb see tõenäoliselt umbes 8-12% piiresse," lausus ta.

Hinnatõusu jäävad järgmiste kuude jooksul SEB analüütiku Hardo Pajula hinnangul vedama toit ja energiakandjad. "Sedavõrd, kui nende kõrvalt teistele kaupadele raha vähem üle jääb, võib arvata, et mujal kasvavad hinnad oluliselt aeglasemalt," lisas ta.

Pikemas perspektiivis mõjutavad Pajula sõnul Eesti inflatsiooni eelkõige siinne tootlikkuse kasv, mis on seni hoidnud meie hinnatõusu ülejäänud Euroopast üldjuhul kõrgemal.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul püsib inflatsioon Eestis lähikuudel suurena, aeglustudes selle aasta keskpaiku.

"Inflatsiooni aastakasvu tempo alandamist toetab eelmise aasta kiire toidu- ja energiahindade kasv, mistõttu hoolimata hindade kuisest kasvust toimub aeglustumine aastasel baasil," rääkis Palm.

Näiteks toidu- ja mittealkohoolsete jookide viimase kolme kuu kahekohaline aastakasv peaks taanduma aasta keskpaigaks, lisas ta.