Rootsi pankade miljardikasumid on tagasi

Huvitav on võrrelda kolme suurpanga - Nordea, Swedbanki ja SEB - aktsiate liikumist. Nii SEB kui ka Swedbank kaotasid kriisi järel täielikult investorite usalduse ja Swedbanki aktsia kukkus näiteks 15 korda, samas kui Nordea aktsia piirdus kolmekordse odavnemisega.

Pärast 2009. aasta märtsis saavutatud põhja on aktsiad märkimisväärse tagasituleku teinud. Nordea aktsia on kallinenud 2,3 korda, SEB aktsia 3,7 korda ning Swedbanki aktsionär on võrreldes 2009. aasta märtsiga ligi 7 korda rikkam.

Kui mõelda Rootsi pankade aktsiate soetamisele, siis Nordea jätaksin esialgu mängust välja. Pank on viimastel aastatel kindlalt esinenud ja tugeva võrdlusbaasi tõttu ei tule sedavõrd säravaid tulemusi kui kriisist enam räsitud pankadel.

Lisaks on Nordea aktsia liikumas küllaltki kõrgel tasemel võrreldes kõigi aegade tipuga juba ligi poolteist aastat, ületades praegu ka viimase viie aasta keskmist hinda. Viimase põhjusena toon välja Rootsi rahandusministeeriumi otsuse müüa 6,3%-line osalus Nordeas, mis näitab, et ka Rootsi riigiametnike meelest pole enam mõtet panga aktsiaid omada.

Hoopis atraktiivsemad on Swedbanki ja SEB aktsiad, kuigi mina eelistaksin viimast. 12 kuu ettevaatav hinna kasumi suhe (veidi alla 12) näitab, et aktsiad ei ole kallid ning dividenditootlus on samuti mõlemal üle 2%, mis mõistagi pole midagi erilist.

Kõik kolm panka vaatavad optimistlikult tulevikku, sest majandusolukorra paranedes on näha krediidinõudluse ja intressitulu kasvu ning laenukahjumite vähenemist, mis annab aktsionäridele lootust näha nii kallinevat aktsiat kui ka suurenevaid dividende. Lisaks on kulud tõmmatud koomale ning tulemuseks on taas mitmetesse miljarditesse Rootsi kroonidesse küündivad suurpankade kasumid.

Rootsi pangad taastusid kriisist kiiresti. Kõigest aasta-kaks tagasi ei osanud keegi arvata, et Baltimaadega kõvasti näppu kõrvetanud Rootsi suurpangad, kes vajasid riigilt abistavat likviidsussüsti, tulevad põhjast sedavõrd kiiresti välja ning naudivad mitme miljardi Rootsi krooni suuruseid kasumeid.

2010. aasta tervikuna, sealhulgas ka eelmise aasta neljas kvartal, olid pankade jaoks mitmes mõttes pöördelised. Kui Swedbank pööras terve 2009. aasta 10,5 miljardi Rootsi kroonise kahjumi ligi 7,5 miljardi krooniseks kasumiks, siis Nordea Bank saavutas aegade suurima kvartaalse kogutulu, ca 22 miljardit Rootsi krooni.

Arvestades, et Rootsi majandus kasvas läinud aasta kolmandas kvartalis koguni 6,9% ja on kriisis sipleva Euroopa üks eredamaid tähti, siis pole pankade edu üllatav. Häid tulemusi toetab majandusolukorra paranemine Baltimaades, kus Skandinaavia suured pangad aktiivselt tegutsevad.

Laienemishoog on raugenud. Teisalt on majanduskriis kärpinud suurpankade agaraid laienemisplaane ja sundinud reaalsemalt tulevikku vaatama. Näiteks Swedbank on 2008. aasta lõpust vähendanud enda seotust Ida-Euroopaga enam kui 100 miljardi Rootsi krooni võrra, mida troonib läinudnädalane uudis, et Venemaal pakitakse jaepangandus lõplikult kokku.

Samal ajal on suurendatud enda avatust usaldusväärsemal Rootsi turul, kus kahe aastaga on Rootsi kodakondsetele suunatud hüpoteeklaenude maht kasvanud 65 miljardi krooni võrra. Panga tegevjuhi Michael Wolfi sõnul on see oluliselt vähendanud krediidiriski.

Swedbanki laenuportfellist kuulub koguni 86% Rootsis väljastatud laenudele, tõustes aastaga kolme protsendipunkti võrra. Panga hinnangul kasvab Rootsi hüpoteeklaenude maht samaväärselt majanduskasvuga, mis tugevdab pankade finantspositsiooni intressidelt teenitud tuludega. Lisaks nähakse taas kasvavat nõudlust krediidi järele nii Rootsis kui ka Baltimaades.