Suurpangad Eestis tagasi kasumis

Anne Oja 09. veebruar 2011, 00:00

Lisaks varem oma kasumitest teada andnud Nordeale ja SEB-le teatas eile Swedbank Eesti, et teenis 2010. aastal kasumit 78 miljonit eurot (1,2 miljardit krooni), sellest 46,2 miljonit eurot (723 miljonit krooni) teeniti 2010. aasta neljandas kvartalis. Sampo avaldab tulemused homme.

Alas-Kuul ASi tegevdirektor Indrek Orro puhkes küsimuse peale, kas teda pankade hea kasum rõõmustab, südamest naerma. "Loomulikult mind rõõmustab, kui äriettevõtted kasumit teenivad. Teenustasudega küll päris rahul pole, sest need võiks väiksemad olla, kuid kasum ei sõltu ainult teenustasudest," ütles ta.

Tööstusseadmete ja komponentide müügiga tegeleval Alas-Kuulil läks eelmisel aastal oluliselt paremini kui 2009. aastal. Käive on kõvasti kasvanud ja sarnaselt Swedbankile ollakse taas kasumis.

Pangad muutuvad ka laenu andmisel lahkemaks. Teedehooldusfirma Üle OÜ juht Priit Post ütles, et pankade suured kasumid teda kui ettevõtte juhti ei rõõmusta. "Kui ma oleksin panga aktsionär, oleks suured kasumid mulle kahtlemata head. Kui mu firmal on aga pangas konto, leian, et teenustasud on siiski natuke kõrged," ütles Post.

Tartu Ülikooli pangandusprofessor Mart Sõrg märkis, et pangad on äriettevõtted ja kasum näitab, et nende äri läheb hästi, kriisist on üle saadud ning ei kaubelda kahjumiga. "Panga kasumi maksab muidugi kinni klient," lisas ta.

"Põhiline sõnum on, et pangad on nüüd kriisist üle saanud. Jah, see tähendab ka, et nad muutuvad laenu andmisel lahkemaks. Eile tuli mulle koju SEB kliendileht ja seal kutsutakse ka konsultatsioonile, kui laenumõtteid on," rääkis Sõrg.

Ka Swedbank Eesti hinnangul peaksid eurole ülemineku positiivsed mõjud suurendama majandusaktiivsust ja investeeringuid. "Üldiselt positiivsemaks muutunud keskkonnas soovitan kõigil osapooltel siiski hoiduda eufooriast - näiteks on oluline, et laenude võtmine ja andmine toimuks vastutustundlikult, ilma "osturallideta"," manitses Swedbank Eesti juht Priit Perens turuosalisi eile edastatud pressiteate vahendusel.

Swedbank Eesti tulude ja kulude suhe aegade madalaim. "Piltlikult saab üldise majandusolukorra kohta öelda, et see on tasakaalustunud ja oleme ree peal tagasi. Regi ise on aga teistsugune kui enne kriisi," ütles Perens. Ta märkis, et raskete aegade läbimine on muutnud panga väga efektiivselt tegutsevaks organisatsiooniks ja kulud on vähenenud, mistõttu kulu-tulu suhe on aegade madalaim. Eesti üksuse puhul oli see 0,37 ehk 1 euro teenimiseks kulutati 37 senti. 2009. aastal oli vastav näitaja 0,40. Võrdluseks emapangal oli vastav näitaja 0,57 ehk majanduskriisi aastatel on vähemalt Swedbank saavutanud selle, et pangandustegevus on muudetud võrreldes emapangaga efektiivsemaks.

Swedbank Eesti märkis, et 2010. aastal oli fookuses efektiivsuse parandamine, mille abil suudeti langetada kulusid 5 protsendipunkti võrra. Kulud IV kvartalis olid aga teiste kvartalitega võrreldes kõrgemad hooajaliste mõjude tõttu. Samuti jäi IV kvartalisse suur osa Swedbanki europrojekti kuludest, mis kokku ületasid 10 miljonit eurot.

Veel juhtis Swedbank Eesti tähelepanu, et vajadus provisjonide järele on vähenenud. 2010. aastal eraldas pank provisjonideks 103,7 miljonit eurot (1,6 miljardit krooni), mis on 2009. aastaga võrreldes 58 protsenti vähem.

Potentsiaalsete laenukahjumite vähenemine mõjutas ka kõige rohkem neljanda kvartali tulemusi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:47
Otsi:

Ava täpsem otsing