Bussimüüjad peavad saasteraha hanget ebaõiglaseks

Ka teine bussimüüja Renneks Kaubandus OÜ juht Lauri Tammik ütles, et on see väga hea, et Balti Bussi Grupp suutis hanke vaidlustada. Tema sõnul käivad ka neile hanketingimused üle jõu ja tunduvad liiga kõrged.

Simulandi hinnangul poleks pärast seda hanget bussimüüjatel kolm aastat turul midagi teha, sest umbes nii suur ongi riigi nõudlus maakonnaliini busside järele. "Sellega sekkub riik väga jõhkralt ühte väiksesse sektorisse," sõnas Simulant.

Ostja tellib muusika. Simulandi arvates võiks 17 miljonit eurot (110 miljonit krooni) bussiraha suunata hoopis teise valdkonda: tervisesporti või vanuritele. Aga isegi, kui see oleks hea mõte, poleks see enam võimalik, sest Eestilt ostis saastekvoodi Hispaania ja ostja tellib muusika. Hispaania otsustas, et Eesti peab selle raha eest ostma keskkonnasäästlikud bussid. Ostjamaa valis teiste keskkonnasäästlike projektide seast bussid, et ka enda riigi ettevõtjad saaksid hankel osaleda. Üks tingimus on veel - kui Eesti ei suuda kahe aasta jooksul busse välja osta, läheb raha raisku.

Simulant kaalub hanke edasikaebamist halduskohtusse, et tõestada hanke juriidilist ebakorrektsust.

Tatter: üks mees võitleb tuuleveskitega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhi Ain Tatteri sõnul taotleb Simulant edasikaebamisega, et riik saja bussi raha korstnasse kirjutataks.

"Ta loodab, et käib kõik kohtuastmed läbi, tähtajad lähevad hapuks ja riik jääb rahast ilma," sõnas Tatter. Ta lisas, kui kohus näeb, et vaidlustamiseks pole alust ja see tekitab riigile põhjendamatut kahju, võib tekkida olukord, kus bussid juba sõidavad maakonna vahel, kuid kohus käib ikka edasi.

Seetõttu kommenteerib Tatter tekkinud olukorda ühe lausega: "See on ühe ettevõtja võitlus tuuleveskitega." Tema hinnangul on hange vaidlustatud vaid ühe ettevõtja ärihuvide ja konkurentsikartuse tõttu.

"Me ei saa vaadata, mis on ühe grupi ärihuvid. Me ei saa ju lasta CO2 kvoote korstnasse, sest üks äriettevõte arvab, et ei teeni piisavalt meie turul," sõnas Tatter.

Tatter sõnas, et Balti Bussi Grupp on hankes vaidlustanud selle, miks riik tahab osta kvaliteetseid busse.

"Nad ei mõtle inimese mugavusele, vaid ühele enda bussimudelile, kus nad hinnaga lööksid. Aga selles hankes pole hind kõige olulisem," sõnas Tatter.

Uues hankes vähe parandusi. Nüüd on välja kuulutatud uus hange, millele saab kandideerida 7. märtsini. Tatteri sõnul kohandasid nad hankes paar tingimust, mille vaidluskomisjon ära märkis.

Uued hankedokumendi vaatas üle ka Simulant ja tõdes, et suuri muudatusi pole sisse kirjutatud. Simulant väitis eile, et ei oska asjast midagi arvata, mõru maik on aga endiselt suus. "Eks töötame vaikselt edasi. Kui suur soov makse on maksta pärast seda Eesti riigile, kes tahab leiva käest ära võtta?" küsis Simulant.

Taisto Bussid ASi juht Mari-Liis Luha sõnas, et nemad ei soovi praegu hanget kommenteerida. Küll aga teadis ta öelda, et bussimüüjaid oli üle kogu maailma, isegi väljastpoolt Euroopat. Seega ei pruugi ükski Eesti ettevõte bussimüügist kasu teenida.

"Lõviosa rahast läheb Eesti riigist välja," kinnitas ka Tatter. Tema sõnul ei saa Eesti ettevõtluse toetamisest juttugi olla, sest Eestis busse ei toodeta ja Eestisse jääks teatud bussimudelite puhul ainult maaletooja vahendustasu.

Eesti riigile on uusi busse hädasti vaja. Üldine olukord on kehv - teed on kehvakesed, bussiliiklus on kehvake. Kui leitakse võimalus tuua bussid sisse ja sellega toetatakse vedajaid, on see ainult positiivne.

Mida rohkem suudetakse uusi busse tuua, seda parem on bussipark ja bussijuhi elu. Samuti mõjuvad need uued bussid hästi looduskeskkonnale.

Igal juhul tuleb bussid välja osta. Kokku tuleb kutsuda kõige paremad tütred ja pojad ja lõpuks asi ära teha.

Bussihanked lähevad untsu sageli selle pärast, et need on kas valesti või nõrgalt tehtud. Seal on vaja võtta veel nädal või kuu ja teha targalt ära, sest tegu pole väikse summaga.

Autor: Katariina Krjutshkova