Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Militaaräri, millega hoobelda ei taheta. Huvitav, miks?
Äripäev avaldab täna veidi kohendatud kujul eileõhtuse ETV saate "Pealtnägija" põhiloo. Selle küllalt pretsedenditu sammu põhjuseks on asjaolu, et lugu toob välja prominentsete Tallinna linna tippjuhtide seni varjatud poole - siinsetelt kinnisvaraärimeestelt laeva rentimise, millega veeti lõhkeainet diktaatorlikku Liibüasse.
Äripäeva meelest on kogu selle äriga seotud inimestel, sh prominentsetel linnaametnikel, vaja kogu asja kohta praegusest palju rohkem selgitusi anda. Seni välja tulnud üsna uskumatu info jätab õhku palju küsimusi, millele vastamata jätmine tõstatab peamise küsimuse - kas ja kui, siis kelle poolt on meie pealinna tippametnikud tegelikult manipuleeritavad?
Äripäev on alati seisnud ettevõtlusvabaduse eest. Seisame kindlasti ka edaspidi. Praegusel juhul pole aga tegemist ettevõtlusvabadusega, vaid millegi vähe enamaga. Linnajuhtide distantseerumine pealtnäha legaalsetest lõhkeainevedudest (sest keelud Liibüaga tehinguid teha olid selleks ajaks kadunud) näitab kui mitte muud, siis seda, et äriga oli seotud eetilisi ja moraalseid vastuolusid.
Aga vastuseid ootavaid küsimusi on palju. Miks lugupeetud kinnisvaraärimehed Richard Tomingas, Hillar Luitsalu ja Arti Arakas ikkagi selle kehvas seisukorras ja äsja relvaveoskandaalis olnud laevukese Balkan Star ostsid? Kellele see mõte pähe tuli?
Meenutame, et samal ajal ostsid mehed Silja Line'i tütarfirmalt laeva ja veidi hiljem Vjatšeslav Leedolt neli parvlaeva. Vahepõikena - laevandus meelitas toona muidugi ka teisi Eesti mõjukad äriliidrid, nii olid Baltic Scandinavian Linesi valdusfirmas Pakri Marine Investmentsis Tiina Mõis ja kütuseärimees Heiti Hääl.
Kelle militaarse otstarbega kaubaga tegemist oli? Kes leidis laevale kauba ja valis sihtkohad? Kes oli üldse selle skeemi taga? Ilmselt loogiline, et ühelt poolt võisid need olla ukrainlased, kuid kas ka eestlased? Ukrainaga, kust lõhkeainet viidi, on ju paljud Eesti ärimehed ja ka poliitikud seotud. Pange vaid meiegi veebilehe otsingusse sõna "Ukraina".
Kui palju Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti firma sõjaliste kaupade vedudest kasu teenis? Firma teise osaniku, pärast ühist äri nõuniku kohalt linnaplaneerimisameti juhiks saanud Toomas Õispuu sõnad, et ta kaotas äriga hoopis raha, on… veidi naljakad. Militaarse iseloomuga kaup ja toob kahjumit.
Torkab silma (võimalik, et juhuslik fakt), et Toomas Vitsut sisenes rahvusvahelisse sõjakaupade transpordiärisse vahetult pärast seda, kui ta oli oma vennalt Lauri Vitsutilt saanud osaluse eest OÜs Majanduskaitse Büroo miljon krooni 2005. aasta alguses.
Äri tekitab mitmeid küsimusi, vastuseid esialgu pole. Kuni pole küsimustele vastuseid, võib isekeskis spekuleerida ka mõttega, et Tallinna tippametnikud võisid selles äris hoopis tankistide rolli täita, olid n-ö kutsutud kellegi poolt sellesse ettevõtmisesse osalema. Mingitel seni veel teadmata põhjustel. Siit omakorda viib mõte ettevõtmise tõeliste niiditõmbajate ja ametnike tänuvõlgade ja nende täitmiseni. Kas või siinsamas Tallinna linnas. Tallinn aitab...
Autor: ÄP
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.