14 suurettevõtte ettepanekud

Pöördumine on suunatud kõigile Eesti parlamendierakondadele. Ettevõtjate esindajad tutvustasid oma seisukohti täna Stenbocki majas toimunud kohtumisel riigikogu suurima partei esimehele, peaminister Andrus Ansipile. 

Suurettevõtjad rõhutavad oma ettepanekutes kolme põhivaldkonda, mille osas oodatakse poliitikutelt koostööd: suurettevõtete võrdne kohtlemine, maksukeskkonna stabiilsus ja suurettevõtete huvide kaitsmine välisturgudel.

"Mitmed ettevõtlusorganisatsioonid on enne valimisi kinnitanud erinevaid programmilisi dokumente, kuid pidasime oluliseks meie kui eksportivate suurtööstuste prioriteedid eraldi välja tuua," ütles allakirjutanud ettevõtete nimel Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein.

Einsteini sõnul ei ole suurettevõtete pöördumise eesmärk pakkuda parteidele tegevusprogrammi, vaid tuua esile olulised prioriteedid.

"Me ei arva, et poliitikud saaks ega peaks ettevõtjate ideid üks-üheselt ellu viima, küll loodame ettevõtetena, kellel on Eesti majanduses oluline roll eksportööride ja töökohtade loojatena, et poliitikud meie muredega arvestavad. Ühendades Eesti riigiaparaadi võimekuse ja ettevõtete kogemused ning teadmised on võimalik ehitada üles üheaegselt paindlik ja stabiilne majandusmudel, mis ühest küljest aitab ära kasutada  Eesti väiksusest tingitud võimet kiirelt reageerida ja kohanduda ning teisest küljest loob nii ettevõtjatele kui töötajatele kindluse, et suudame majanduskasvu hoida ning oleme järgmisteks võimalikeks kriisideks paremini valmis," lausus Einstein.

21. sajandi esimene kümnend on möödas. Eestile on see aastakümme olnud edukas nii poliitilises kui majanduslikus mõttes. Oleme Euroopa Liidu, NATO ja rikaste riikide klubi OECD liikmed, käesoleva aasta 1. jaanuarist kuulume ka eurotsooni. See loob konteksti, kus meil on vaja uusi sihte, et tagada Eesti stabiilne ja jätkusuutlik majanduslik areng.

Senised riigivalitsemise põhimõtted on meid hästi teeninud  ja aidanud läbi ka viimasest kriisist. Maailm meie ümber on aga muutunud ja muutunud on ka Eesti ise. Järelikult tuleb kokku leppida ühised uued eesmärgid ja nende saavutamise viisid. Avalik võim kui mängureeglite looja ning elluviija ühelt poolt ja suurtootjad kui tööandjad ning peamised Eesti ekspordivõimekusse panustajad teiselt poolt on üks loogiline partnerite paar.

Tänapäeva maailmas saab stabiilne areng olla võimalik vaid siis, kui avalik ja erasektor on võrdväärsed partnerid ning tähtsad otsused arutatakse üheskoos läbi. Ettevõtted vedagu majandust ja poliitikud kujundagu poliitikat. Me ei taha hakata poliitikute eest ära tegema programmi koostamise tööd, sest see pole meie ülesanne. Siiski tahaksime 2011. aasta riigikogu valimiste eel erakondadele rõhutada kolme põhivaldkonda, mille osas ootame lähitulevikus konkreetseid tegevussamme.

Need on:1. Suurettevõtete võrdne kohtlemine. Eesti majanduskasvu aluseks ja peamiseks tööhõive loojaks on viimasel kümnendil olnud ja saab ka edaspidi olla suurtootmine. Hea juhtimise korral on suurettevõtted puhvriks, mis aitavad raskemaid aegu üle elada ning headel aegadel kapitali akumuleerida. Panustamine ainult väiketootmisele muudab Eesti majanduse haavatavaks ning ebakindlaks. Suurte tööstusettevõtete ja nende ekspordi toetamine peab olema üks Eesti lähiaastate prioriteetidest.

2. Maksukeskkonna stabiilsus. Jätkusuutliku majandusearengu aluseks on maksubaasi stabiilsus. Suured ettevõtted peavad oma tegevust kavandama ja investeeringuid tegema vähemalt paarikümne aasta perspektiivis. Pidevad muudatused nii otseste kui kaudsete maksude määrades loovad ebakindlust ning peletavad investeeringuid. Üleminekust stabiilsele ja rahvusvaheliselt usaldusväärsele vääringule ei piisa värske raha Eestisse toomiseks, vaja on ka selgust ja kindlust siseriikliku maksusüsteemi arengus ning põhiprintsiipide püsimises.

3. Suurettevõtete huvide kaitsmine välisturgudel. Eesti rikkus kasvab kõrge väärtusega kaupade ekspordist ega saa tekkida vahendustegevusest või vähest lisandväärtust loovast allhankest. Kõige kiirem ekspordikasv saab tulla suurtootmisest. Eesti tootjad on oma Lääne konkurentidega võrreldes halvemas seisus, sest riigi poolne toetus uute turgude leidmisele ja nendel positsioonide hõivamisele on seni olnud vähene. Enamiku Euroopa Liidu riikide puhul on tavaks, et ametnikud ja diplomaadid seisavad omamaiste tootjate huvide eest nii õigusloome kui kontaktide loomise tasandil. Ka Eestis võiks kokku leppida, millised on prioriteetsed ekspordi arengusuunad ning võimalikud ühispingutused parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja kuidas neid valdkondi edendada ka seadusloome tasandil nii kodumaal kui ka Euroopa Liidus.

Ühendades Eesti riigiaparaadi võimekuse ja ettevõtete kogemused ning teadmised on võimalik ehitada üles üheaegselt paindlik ja stabiilne majandusmudel, mis ühest küljest aitab ära kasutada Eesti väiksusest tingitud võimet kiirelt reageerida ja kohanduda ning teisest küljest loob nii ettevõtjatele kui töötajatele kindluse, et suudame majanduskasvu hoida ning oleme järgmisteks võimalikeks kriisideks paremini valmis.

Allakirjutanud ettevõtted:

ABB EestiEastman Chemical CompanyEesti TurbaliitEstonian CellInterchemie Werken De Adelaar EestiKiviõli KeemiatööstusKunda Nordic TsementNitrofertPremia FoodsRepo VabrikudSilmetTikkurilaTolaram GroupViru Keemia Grupp