Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Spiooni elu karm reaalsus
Sel nädalal kinodesse jõudev linalugu põhineb endise CIA ohvitseri Valerie Plame'i autobiograafilisel lool Valge Maja lekitatud infost, mis viib peategelase abielu viimse piirini ja hävitab tema hiilgava karjääri.
Tõsielulised sündmused said hoo sisse aastal 2003, kuid seitse-kaheksa aastat hiljem on need endiselt põnevad ja päevakajalised. Loo keskmes on CIA massihävitusrelvade leviku tõkestamise osakonnas töötav salaagent Valerie Plame (Naomi Watts), kes avastab, et vastupidi paljude USA valitsuse töötajate senisele teadmisele puudub Iraagil aktiivne tuumarelvade programm. Valerie abikaasa Joe (Sean Penn) saadetakse Aafrikasse, et uurida võimalikke kuulujutte rikastatud uraani müügist Iraagile.
Avastanud, et tehingud tõepoolest toimusid, kirjutab Joe New York Timesile oma kahtlustest üldsõnalise artikli, mis saab tormilise tagasiside osaliseks. Üsna pea pärast artikli ilmumist lekitatakse info Valerie salaidentiteedi kohta Washingtoni tippajakirjanikele. Valerie paljastatud kattevari, tema toetusest ilma jäänud luureagendid võõrsil, purustatud eraelu ja karjäär viivad naise murdumiseni.
Valerie saab anonüümseid tapmisähvardusi ja Joe karjäär kuivab kokku. Kaheksateistkümne laitmatu teenistusaasta järel teeb ema, abikaasa ja CIA ohvitser Valerie iga hinna eest kõik, et päästa oma maine, karjäär ja abielu.
Kõlab nagu väljavõte James Bondi filmist, ent film põhineb siiski tõesti toimunud sündmustel. "Valerie Plame'i lugu inspireeris mind seda filmi tegema. See oli minu jaoks esimene kord tõelise luuretöötajaga päriselt kokku puutuda," selgitas Doug Liman.
"Film on tehtud pühendusega inimestele, kes lähevad iga päev CIAsse tööle. Neile, kelle nimed on alati varjus ning kellest me ei saa kunagi nende turvalisuse huvides teada. Neile, kes ei saa ilmselt kunagi avalikku tunnustust ja kelle identiteedi varjamiseks kulutatakse miljoneid," sõnas režissöör.
Maailmas on tema sõnul lõputu hulk asju, mida võetakse iseenesestmõistetavana. Ent kui kinopublikul õnnestub ennast kas või korraks panna luuretöötaja olukorda ja mõista elu, kus paljud asjad on salastatud ja keelatud, siis kõike enam nii iseeneslikult ehk ei võeta, loodab Liman.