Märt Rask kritiseeris nii ennast kui ka Rein Langi

„Ametisolev Riigikohtu esimees ja justiitsminister peavad tunnistama, et nad ei saanud sellega hakkama, mida kohtunike valdav enamus neile 2007. aastal siinsamas Pärnus ülesandeks pani,“ rääkis Rask. „Saame üksnes tõdeda, et Riigikogu ei ole kohtusüsteemi enesekorraldusõigust ja iseseisva võimuharuna toimimist aktsepteerinud.“ 

2007. aastal kohtunikkonna poolt vastu võetud kohtusüsteemi arengupõhimõtete najal töötati 2008. ja 2009. aastal välja kohtute seaduse eelnõu. Aastaid ettevalmistatud protsess peatus seaduseelnõu riigikogule esitamisega. Eelnõu arutati 2010. aasta alguses kahel korral riigikogu põhiseaduskomisjonis, kus otsustati eelnõu arutamist jätkata. Siiski pidi Riigikohtu esimees täna kohtunike ees esinedes tõdema: „Kuna riigikogu XI koosseis on oma tegevust lõpetamas, siis kohtute seaduse eelnõu langeb suure tõenäosusega parlamendi menetlusest välja seoses koosseisu volituste lõppemisega, jõudmata kordagi suurde saali esimesele lugemisele.“

„Mõeldes kohtusüsteemi arengule leidsin, et hümni sõnadel, on sügav sisuline tähendus,“ kõneles Riigikohtu esimees. „ Su üle jumal valvaku, mu armas isamaa, kui 6. märtsil, demokraatia pidupäeval, läheb Eesti rahvas valima. Antagu rahvale tarkust valida riigikogusse inimesi, kes saavad aru võimude lahususe põhimõttest ja mõistavad kohtute enesekorraldusõiguse vajadust. Antagu  parlamendile tarkust nimetada ametisse valitsus, kelle justiitsminister saaks jätkuvalt aru ühtse kohtusüsteemi arengu vajadustest ja kes julgeks ka selle eest seista,“ lausus Rask.

Rask kritiseeris oma kõnes ka pidevalt kohtutes toimuvaid IT-reforme.

„Oleme kannatlikult jälginud kohtute infosüsteemide arengut. Alahindamata erinevatel aegadel lisandunud elektroonilise maksekäsu kiirmenetlust, liidestust e-toimikuga kriminaal- ja väärteomenetluses ning tsiviil- ja halduskohtumenetluse e-toimikut puudutavaid uuendusi/muudatusi, soovin siit kõnetoolist veelkord rõhutada, et tegemist on üksnes vahenditega, mis peaks võimaldama paremat õigusemõistmist. Kahjuks ei ole uute lahenduste kasutuselevõtt mitte alati kohtuametnike igapäevatööd lihtsustanud ja see tekitab rahulolematust ning pessimistlikku suhtumist ka uue "messiase", mida lootusrikkalt KIS 2-ks (kohtuinfosüsteem) kutsutakse, tulekusse,“ rääkis Riigikohtu esimees.

Riigikohtu esimehe hinnangul on permanentne IT-areng hakanud eksperimendis osalejaid väsitama. Rask rõhutas, et õigusemõistmine eeldab mitmelgi põhjusel stabiilset seisundit kohtuniku, nõuniku, sekretäri ja kogu kohtu töökorralduses. „Tahan selle jutuga rõhutada, et igas arengus peaks inimene olema tähtsam kui masin või süsteem,“ lõpetas Rask.