Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uputuse vastu lihtsad lahendused puuduvad
Lähema kahe kuu jooksul sulavad viimaste aastate suuremad lumekuhjad. OÜ Ehitusekspertiisibüroo juhatuse esimees Teet Sepaste ütleb, et sulavee tõttu üle kallaste tõusnud jõgi võib hoone oma kohalt minema uhtuda. Kui aga pinnase ärauhtumist ei toimu, siis võib lisaks viimistluse rikkumisele olla kõige hullemaks kahjustuseks hallitus, mis hakkab märgunud konstruktsioonidel arenema.
Keldrisse vee tungimist peab Sepaste küll rohkem vanemate majade probleemiks, kuna tänapäeval eramute alla enam keldreid ei ehitata. "Kelder on igand, sest maa alla ehitamine on kallis ja puudub ka vajadus talveks toitu varuda," väidab Sepaste. Kuid ta möönab, et kui kelder on enamasti tehniline või abiruum, siis suurvee puhul võib vesi tungida ka eluruumidesse ning see põhjustab mitu korda suuremat kahju kui maa-aluses keldris.
Kahjustused võivad tekkida ka juhul, kui ummistunud truubi tõttu on vesi tõusnud drenaaži kaudu eramu vundamentide ümber ja hoone alla. Takistusest läbi murdes alaneb veetase väga kiiresti, mis põhjustab hoone ümbruse ja aluse täitepinnase tihenemist. Halvemal juhul võib see kaasa tuua hoone vundamendi või põrandate vajumise. Seega, kui maja on ehitatud ümbruskonnaga võrreldes madalasse kohta, tuleb hoone ümbrus planeerida nii, et sula- ja sadevesi ei koguneks selle vundamendi taha. Kevadise suurvee ajal tuleb aga kindlasti koristada kõik kraavid ja puhastada truubid, et ei tekiks vee äravoolu takistavaid ummistusi.
OÜ CityHaldus juhatuse liige ja hooldusjuht Heikki Lind nimetab kevadisel sulaajal probleemseks kohaks ka katust (eriti plekk-katuseid), kus kevadisest jäätekkest tingituna võib sulavesi hakata sissepoole tungima ja kahjustama hoone siseruume.
Eksperdid nimetavad nelja põhjust, miks kevadeti sulavesi majja tungib. Kõige kaugemaleulatuv põhjus on projekteerimisvead. Kinnisvarahooldusfirma OÜ Hansa REM juhatuse liige Vello Mäesepp ütleb, et projekteerimisvead põhjustavad uputuse - alates paikkonna üldprojektist kuni konkreetse hoone projektini ei arvestata maapinna kõrgusega.
Järgmine põhjus on puuduv või puudulik drenaažisüsteem, mille eelvoolud on näiteks umbes. Kui kolmanda põhjusena lisandub tagasilöögiklappide puudumine drenaažil, siis hakkabki vesi eelvoolu ummistuse korral liikuma soovitule hoopis vastupidises suunas. Ning lõpuks puudub tavaliselt juhtudel, kus vesi maja ümber koguneb, keldri konstruktsioonil ka piisavalt hea ja ühtne hüdroisolatsioon.
Probleemse ehitise juures liigse sulavee ärahoidmiseks või sellest vabanemiseks lihtsaid lahendusi ei ole. Heikki Lind soovitab küll keldrisse pumba panna, kuid Sepaste seda ei poolda. Kiire veetaseme alandamine ei ole tema väitel soovitav, kuigi see sõltub ka pinnasest ja hoone konstruktsiooni lahendusest. Kindlasti tuleb aga vaadata, et välja pumbatud veel oleks koht, kuhu ära voolata. "Keldriseina taha lompi pumpamine on tihti tsirkulatsiooni tekitamine," möönab ta pumpamise mõttetust.
Vee keldrisse tungimise vastu on mõistlike kuludega raske midagi ette võtta. Sepaste nendib, et tihti on vanemad hooned nii ehitatud, et polegi midagi teha. Sageli pole ka liigvett mõistlikul kaugusel kuhugi juhtida või saab drenaaži ehitada ainult ülepumpamisega ning seda peetakse kalliks.
Mäesalu nõustub, et ühel kinnistu omanikul on raske üleujutuste põhjuste likvideerimisega tegeleda, saab võidelda ainult tagajärgedega. Tema sõnul on vajalik kogu piirkonna probleemi lahendamine - tuleb teha vastav projekt, ehitustööd jne.
Kuigi keskkonnaministeerium nimetas Eestis kaheksa üleujutusohuga riskipiirkonda, ei oska hüdroloogid veel kinnitada, kas tänavu kevadel tekivad lume sulamisest üleujutused või mitte.
Möödunud lumerohkele talvele järgnenud kevade suurim uputus tabas Tartut, kui üle kallaste tõusnud Emajõgi jättis vee alla kaldaäärsed linnaosad.
Mullu aprilli esimesel nädalal alanud Emajõe veetaseme tõus saavutas kõrgpunkti aprilli keskel, kui jõgi voolas 330 sentimeetrit üle nulli.
Kaitsmaks linnatänavaid ja maju uppumise eest, paigaldasid päästjad Supilinna kraavile veetõkkeks 600 liivakotti ning linnavõim alustas nii Supilinnas kui ka Ülejõel vee tagasipumpamist jõkke.
Maavanem keelas mootorsõidukite liikumise Emajõel ning linn sulges autoliikluseks viis vee alla jäänud tänavat.
Tööriistade müüjad hoiatavad, et pumpade ostubuum algab koos suure sulaga. Siis võib aga ostuks olla juba hilja. Pump peab vastama vajadustele, kuid õiget pumpa ei pruugi enam olla saadaval.
ASi Rautakesko tootejuht Toomas Karuksi juhib tähelepanu, et keldrist vee välja saamiseks pumpa ostes on oluline meeles pidada, et tühjenduspump peab sobima musta vee pumpamiseks. Odavad puhtavee pumbad selleks ei sobi, hoiatab ta.
Kuna kõik pumbad on iseloomustatud kahe parameetriga - tõstekõrgus ja tootlikkus, siis on pumba valikul vaja teada, kui sügavalt, kui kõrgele ja kui kaugele on vaja vett pumbata ning kui suur veehulk, millise ajavahemiku jooksul peaks saama pumbatud.
Enamus tühjenduspumpasid suudab Karuksi väitel vett pumbata 5-8 meetri kõrgusele, kuid pumpade pakendite peal on tavaliselt ära toodud ka maksimumnäitajad. Nende abil on lihtne kindlaks teha, kas väljavalitud pump suudab vajaliku töö ära teha, näiteks pumbata kahe meetri sügavuselt keldrist ühe kuupmeetri vett ühe tunni jooksul 10 meetri kaugusele.
Pumpade tööks on vajalik minimaalne veetase. Karuks lisab, et seetõttu tuleb pump paigutada selleks spetsiaalselt ettenähtud madalamasse süvisesse. Olemas on ka pisut kallimad tühjenduspumbad, mis manuaalsel juhtimisel ei eelda spetsiaalse süvise ehitamist ning jätavad pinna põhja kõigest kolmemillimeetrise veetaseme.
Lisaks on veel erinevaid tehnilisi lahendusi ja materjale, mis kõik kajastub ka pumba hinnas. Nende nüansside selgitamist tasub küsida poe müüjalt.
Suure sula saabudes tekib ka meeletu nõudlus. Ehituspoed vahendavad pumpade maaletooja hoiatust, et Eestile sarnane lumevaip katab kogu Euroopat ja tehastel tekivad ilmselt tootmisraskused. Vajalikust pumbast võib saada defitsiitkaup.
Samas ütleb Lauri Kingsepp Espakist, et möödunud aastal oodatud suurt sulavett ei tulnudki ja loodetud pumbabuum jäi märtsis ja aprillis ära.