Nokia ja Microsofti lepe polnud üllatav

Reedel avalikustatud Nokia ja Microsofti partnerluslepe polnud üllatav. Miks? Kuna Nokia juht Stephen Elop mainis juba neljanda kvartali tulemustejärgsel pressikonverentsil, et edasi minnes kaalutakse liitumist mõne muu operatsioonisüsteemiga peale Symbiani ja MeeGo. Mis tõenäoliselt tingis investorite negatiivse reaktsiooni, oli Microsoftiga loodud sideme tugevus ning MeeGo nihutamine kaugemale tagaplaanile.

Turuosa kaotav Nokia vajas muudatusi. Nokia on juba mõnda aega konkurentsivõimetu operatsioonisüsteemi ja nõrgapoolse teenuste toe tõttu turuosa kaotanud. Inteliga koostöös arendatav MeeGo on olnud seetõttu investorite peamine lootus, et maailma suurim telefonitootja võidab tagasi kaotatud turuosa, kasvatab marginaale ning seejuures suudab end teiste telefonitootjate seas diferentseerida. WinMo valimine Nokia mobiiltelefonide peamiseks operatsioonisüsteemiks võis seada need eesmärgid suurema kahtluse alla, eriti võimaluse olla teistest erinev. Osaliselt leiab sellele kinnitust Nokia pikemaajalisest nägemusest saavutada pärast 2012. aastat seadmete ja teenuste üksuses 10%st kõrgemat ärikasumimarginaali, mis ei ole 2010. aasta 10,9% kõrval just kuigi paljutõotav.

Tänapäeva nutifoniga käib kaasas ökosüsteem, mis pidevalt täieneb ja tagab seadme atraktiivsuse. Ühest küljest tunnistas Stephen Elop, et MeeGo pole arenenud nii kiiresti, kui loodeti. Teistest küljest võis oodatust tugevama koostöö Microsoftiga tingida ebakindlus, et aasta teises pooles turule jõudva MeeGo vastuvõtt ei kujune tarbijate ja kolmanda osapoole arendajate seas nii soojaks, nagu seda praegu kõik loodavad. Liit Microsoftiga kindlustab LHV Panga arvates Nokia tagalat ja vähendab ebaõnnestumise riske tulevikus, ent järgmised kaks aastat kestva üleminekuperioodi jooksul kaotab ettevõte tõenäoliselt turuosa edasi ning tunneb jätkuvat marginaalide survet.

Microsoftile võiks mõju pikemas perspektiivis olla positiivne, kuna oma tehnoloogiat hakatakse litsentseerima väga laia kasutajabaasiga ettevõttele. Lühiajalise mõju hindamiseks tuleks põhjalikumalt uurida kokkulepet kulude poolel.

Autor: Erko Rebane