Norra tippjuht: miks kasutada vaid poolt ressurssi?

Reedesele naistippjuhtide konverentsile Clarion Hotel Euroopasse tuleb veidi alla saja naise, et jagada muljeid ja julgustada üksteist. Viimase esinejana astub kuulajaskonna ette 2008. aastal Norra mõjukaimaks ärinaiseks valitud Gunn Ovesen - ettevõtluse arenduskeskuse Innovation Norway president ja mitme firma juhatuse liige.

Tema õpetussõnad naisjuhtidele on järgmised: kanna kirevaid riideid ja naera enda üle. Seetõttu on ka Ovesen riietunud erkroosasse. Kuid tema naljad lõbustavad kogu naispublikut, mitte ainult teda ennast.

Olen siin konverentsil suhelnud mitme naisega. Nad väidavad, et Eestil pole vaja sookvoote ning kõik on juba niigi hästi. Miks nad nii räägivad? Siis te olete väga õnnelikud, kui teil siin probleeme pole. Te olete siis üle mõistuse õnnelikud! (Kallutab pea naeru saatel kuklasse) Aga ma küsin teilt, mitut Eesti tippfirmat juhivad praegu naised? Kui te ütlete, et see arv on 40-50 protsenti, siis ma ütlen teile, et tõesti - pole probleemi.

Kui ma räägin noorte ülikooliminejatega, siis ka nemad peavad end meestega võrdseteks. Vastupidisega põrkud sa siis, kui hakkad ettevõttes samm-sammu võrra üles ronima. Alles siis märkad, et naine olla on üha raskem, sest tavaliselt on ettevõtete omanikud mehed ja nemad eelistavad mehi.

Kas sookvoodid muudaksid olukorra paremaks? Ma arvan, et sookvoodid on tähtsad, sest tänu sellele saab teha muutusi, mis muidu võtavad liiga kaua aega. Inimressursi maksimaalseks kasutamiseks on kvootide kehtestamine üks hea vahend. Riik ebaõnnestub, kui te ei kasuta kõiki maa ressursse, vaid ainult poolt. Kui te ei toeta kõiki oma inimesi, kaotate lõppkokkuvõttes.

Norra näitel võin öelda, et meil kvoodid töötavad. (Norras kehtestati 2004. aastal kvoot, mille kohaselt peab börsiettevõtete juhatuses olema 40 protsenti naisi - toim) Nüüd meil ongi rohkem naisi juhtkonnas. Ka valijana hakkad sa üha enam märkama, et naispoliitikud pole meespoliitikutest sugugi halvemad.

Kuidas töötavad kvoodid suurettevõtetes? Mida rohkem on juhatuses naisi, seda enam hakkavad nad edutama naistest keskastme juhte. See on minu arvates oluline, et keskastme juhid oleksid naised ja naistel peaks olema võimalus ettevõtet juhtida.

Ma ikkagi ei mõista, miks on nii oluline, et just naised oleksid juhid? Isegi Hiinas ütlevad juhid, et neil pole piisavalt häid inimesi. Aga vaadake oma olukorda Eestis. Teie rahvastik on väga väike ja seega ka teil on vähem häid töötajaid. Kui sa otsid häid inimesi vaid poole elanikkonna seast, on sul ju veelgi raskem neid leida.

Eesti on nii mõneski valdkonnas Norrast erinev. Samas olen võlutud, kui hästi on Eesti toime tulnud üleminekuperioodiga. Mäletan, et kui käisin Tallinnas 1999. aastal, oli see väga hall linn. (Viipab käega hotelli lobiruumi kõige hallimasse nurka.) Ma arvan, et teie suurim väljakutse on see, et teil on nii vähe inimesi, aga te peate üles leidma head inimesed. Ainult inimesed on need, kes arendavad riiki ja tööstust ning toovad edu.

Kas Te ei tea ühtegi Eesti kuulsat naist? Ma tean, et teil on suusatajaid küll. Mul on kahju, kuid kuulsaid Eesti ärinaisi ma nimetada ei oska.

Võrdõiguslikkuse uuringud näitavad, et naised teevad ära suurema jao kodutöid, mis on kurnavad ja mille arvel on neil vähem aega iseenda või tööga tegeleda. Te olete Norra kõige mõjukam naisettevõtja. Kas Te üldse pesete pesu ja koristate kodus? Jah. Ma armastan süüa teha, selles olen ma hea, aga ma pole hea koristamises. Ma näitasin teile pilti oma töölauast. (Seminari ettekandes oli ühel slaidil pilt Oveseni töölauast, millel oli hiiglaslik kuhi pabereid ja raamatuid - toim) Ma olen väga räpakas. Kuid ma pesen oma särke ja triigin neid. Aga ma ei suuda koristada. Ma pole kunagi koristamises tugev olnud ja seega ma maksan inimesele, kes seda teeb.

Kvootide kehtestamine pole mõistlik, see ei tee au kellelegi. Ma ei arva, et oleks hea tunne, et olen saanud ühte või teise kohta seetõttu, et mahtuda kvoodi sisse. Kas mehed ja naised on võrdsed? Sõltub inimesest, kuidas ta end tunneb.

Ajaloolises mõttes on Eesti patriarhaalne ühiskond. Siin on peremees, kes istub laua otsas, kes lõikab leiva ja jagab supi. See on meiega kaasas käinud mitusada aastat. Seda pole võimalik kiiresti muuta, ja kas peakski. Naised ja mehed vaatavad maailma erinevalt ja jäävad alati erinevateks. Imelik oleks tahta seda standardiseerida.

Statistika näitab, et keskastme juhtide seas on juba naisi rohkem kui mehi.

Muidugi võiks olla naiste seas rohkem tippjuhte. Kui ma lasen silme eest läbi suurettevõtete juhid, siis mingi mehelik joon jookseb neist läbi tõesti. Mind ennast ei segaks kvoodisüsteem, jätab erapooletuks.

On selge, et naised ja mehed mõtlevad totaalselt teistmoodi. Seega võiks tulla isegi huvitav tulemus, kui juhtide seas oleks rohkem naisi. Tekiks rohkem erinevaid lähenemisi ja diskussiooni. Kindlasti on naised emotsionaalsemad ja kasutavad rohkem intuitsiooni, mille põhjal nad teevad vahel väga häid valikuid.

Siiski eeldan, et inimesi valitakse ametisse nende maailmavaate ja otsustusvõime järgi.

Mina ei tahaks olla valitud juhtkonda selle alusel, et ettevõte peab kvooti täitma. Tunnen, et ma olen siiani valitud ametisse oma kompetentsi ja selle alusel, kes ma olen. Kui kehtiks kvoodisüsteem, miks ma ei peaks siis kahtlema selles, mille pärast mind valiti.

Kui ma juhiksin ettevõtet, tahaksin endale parimaid inimesi. Ma ei taha, et kvoodi pärast peaksin heast kandidaadist loobuma. Teatud ametikohale kandideerib rohkem paremaid mehi ja teisele rohkem paremaid naisi.

Sookvootide teema pole väga aktuaalne, sest ma ei näe võimalust ja vajadust öelda, et naised on kehvemad kui mehed. Eestis on kõigil võrdsed võimalused. Meil pole probleeme riigikogusse ega teistesse ametikohtadesse kandideerimisel.

Ma ei poolda sookvoote ega näe võimalust, et seda teemat peaks väga tõsiselt arutama. Miks ütelda meestele, et naised peaksid mingile ametikohale saama ja teil puudub õigus kandideerida? See tundub kaasaegses maailmas arusaamatu. Mis puudutab palgalõhet, siis sellega tuleb tegeleda ja vaadata, et võrdse ameti eest makstaks võrdset palka.

Võib-olla Norras sookvoodid toimivad. Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Viviane Reding on Euroopas rääkinud, kas ja kuidas peaks tagama naiste-meeste võrdseid võimalusi. Komisjoni ühisseisukohta ma ei tea.

Autor: Katariina Krjutshkova