Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha liigub Indiast Balkanile
Rahutused ja järjest aktuaalsem inflatsioon on investorid ajanud välja traditsioonilistelt arenevatelt turgudelt ning pannud rallima Balkani regiooni.
Mõneti üllatava arenguna on investorid hülgamas traditsioonilisi arenevaid turge ja otsimas regioone, mis jäid mullusest ja isegi tunamullusest suurest aktsiarallist puutumata, kus aktsiad oleks veel suhteliselt odavad. Selle tulemusel on BRIC riikide – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina – aktsiaturud 2011. aastal märkimisväärselt järele andmas, sest investorid on neist riikidest raha välja toomas.
Ei ole suur üllatus, et 2011. aasta konkurentsitult halvima tootlusega turg on Egiptuse börs, mis on pooleteise kuuga kukkunud 23,01%. Tuneesiast alguse saanud ning Egiptusesse edasi kandunud massirahutused kukutasid riigi börsi paari päevaga paarkümmend protsenti, misjärel otsustati börs hoopis sulgeda. Ent kõik investorid pole veel püramiidide maalt pagenud, leides et just nüüd on kasulik osta järsult soodsaks muutunud aktsiaid.
"Me mõtleme pikemas perspektiivis," ütles tuntud investeerimisguru Mark Mobius intervjuus MarketWatchile. "Me praegu kaalume selles keskkonnas investeeringute suurendamist. Võib täitsa häid tehinguid teha, kui on müügipaanika."
Arvestades investeeringute üldmahte, siis mõneti isegi traagilisema kukkumise on läbi teinud India aktsiaturg, mis läinud reedese seisuga oli järele andnud 17,55%. 2010. aastal oli India börs maailma 10 suurima aktsiaturu seas 17%-se tõusuga esimene. Indial on tekkinud mitmeid pakilisi probleeme, mis tulenevad peamiselt riiki räsivast inflatsioonist.
Tugeva hoobi investorite meelestatusele on andnud majanduskasvu aeglustumise väljavaade, mis Credit Suisse’i prognooside kohaselt alaneb 2012. aasta märtsis lõppeva fiskaalaastaga 7,7%-ni praeguselt 8,4%-lt. Samal ajal peab riik võitlema tugeva inflatsiooniga, mis läinud kevadel tõusis üle 15% ning kõigub praegu 10% piirimail. Selle tulemusel on riigi keskpank tõstnud aasta jooksul juba seitsmendat korda baasintressimäära, mis nüüdseks on 6,50% peal.
Investorid on asunud järsult hülgama India aktsiaid ja võlakirju, mille tulemusel müüsid ülemaailmsed fondid ainuüksi kolmapäeval ca 63 miljoni dollari väärtuses India väärtpabereid. Ühe markantsema juhtumina kaotas India miljardär Anil Ambani sel samal päeval 2,6 miljardit dollarit, kui temale kuuluvate firmade aktsiaid tabas müügipaanika, mis asjaosalise enda sõnul said alguse „pahatahtlikest kuulujuttudest“.
Läinud aasta selge märksõna oli toorainete hinnaralli, mille tulemusel on puuvilla hind kallinenud 160%, kohvi 93%, mais 92% ja suhkur ligi 20%. Selline kallinemine on erakordne ja see ongi sütitanud tugeva inflatsiooni, mis on arenevate turgude inimesed toonud tänavatele ja kõigutanud terve Põhja-Aafrika poliitilist korda. Seda poliitilist riski ongi investorid hakanud pelgama, sest rahutuste käigus Egiptus heaks näiteks, mis juhtub sel juhul riigi börsiga.
„Arenevate turgude kasvupotentsiaal on väga atraktiivne,“ ütles Financial Advantage’i investeerimisjuht J. Michael Martin MarketWatchile antud intervjuus. „Samas on tõusvate toorainete hindade tõttu tõusnud poliitiline risk ja meie arvates on praegu parem lükata tähtsamad arenevate turgude investeeringud tulevikku, kuni meil pole tagasilöögist täit pilti ees.“
Seetõttu pole enam üllatav, et investorid on pööranud pilgud ja rahakotid Euroopa suunas, kus eksisteerib üsna viisakas hulk arenevaid turge ja on suhteliselt odavad veel. Esiplaanile on tõusnud Balkani riigid, mis jäid eelmiste aasta arenevate turgude rallist suuresti puutumata ja näiteks meie enda kodumaised Balkani regiooni investeerivad fondidki hoidsid enamiku portfelli varadest Türgis.
„Enamike arenevate turgude suurim probleem on elanikkonna plahvatuslik kasv,“ ütles Agora Financiali juht Byron King. „Nad sõna otseses mõttes söövad end kodunt välja.“ Ta lisab, et pole imestada, kui keskmiselt 2 dollarit päevas teenivad egiptlased tulevad toidu puuduse tõttu tänavatele.
Seda loogilisem valik Balkan ja Ida-Euroopa tundub, sest seal puuduvad paljud probleemid, mis kummitavad riike nagu India, Tuneesia või Egiptus. Euroopas pole rahvastiku kasv pooltki nii kiire enam, kui islamiusulistes riikides. Lisaks on elanikkond keskmiselt rikkam, suutes hinnatõuse paremini vastu võtta, mis omakorda vähendab poliitilist riski investorite silmis. Nähtavasti tõus Balkanil jätkub veel mõnda aega, mis pakub hea võimaluse väljuda ülefetišeeritud Türgi aktsiaturult ja riske hajutada.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Katre Pilvinski