Sookvoodid: ühe probleemi asendamine teisega

Tänases Äripäevas räägib üks Norra mõjukamaid naisettevõtjaid sookvootide vajalikkusest. Tasahilju on see teema pead tõstmas ning ühes Euroopa riigis teise järel tekib selleteemalisi algatusi ning ka mõttevahetusi.

Me väikeses ühiskonnas tervikuna on naised enamuses. Jah, on tõsi, et ministrite seas on naised vähemuses. Ka riigikogus. Ja isegi tänavustel riigikogu valimistel on naiskandideerijaid meestest oluliselt vähem. Kas kvoodid aitaks? Kui see üldse on probleem. Kui kvoot oleks imerohi, mis igasuguse ebavõrdsuse ühiskonnast kohe kaotaks, kui piisaks vaid kvootide kehtestamisest, kirjutaks Äripäev kvoodindusele kohe alla.

Äripäev on põhimõtteliselt vastu igasugusele kvoodindusele, seadustatud eranditele ja ülemäärasele reguleerimisele. Me usume, et turg ise loksutab asjad paika. Näiteks viitavad nn naistekvoodi pooldajad ühe aju-uurija töödele, millest nähtub, et naised tabavad kiiremini ära konkurentide nõrkused, ning et ettevõtted, mille eesotsas on rohkem naisi, on seetõttu kasumlikumad. Aga näidake meile üht ettevõtjat, kes kiusu pärast jätab kasumi teenimata, peaasi, et ei peaks naist palkama. Vabandage väljendust, aga nii lolli inimest tahaks lausa näha ja intervjueerida.

Erinevalt paljudest kolmanda maailma riikidest elame me maailmas, kus mehed ja naised on võrdsed - mõlema soo esindajad tohivad riigikogu valida, mõlema soo esindajad võivad teha täpselt sellist tööd, mis neile meeldib. Praegu kehtiva Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude pärast. Põhiseaduse N 11 ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega, inimese õigust kandideerida talle meeldivale töökohale ei saaks justkui põhiseadust usaldades keegi ära võtta.

Ütlete, et kvootidele tuleb üleminekuaeg, et ühtki valesoolist päevapealt lahti ei lasta. Aga oletagem, et kvoodi alusel töökoha saanu lahkub töölt ja tema ametikohale kuulutatakse välja uus konkurss. Kas töölesaamise tingimus - naine või mees - on seaduslik?

Äripäev usub, et kui kellelgi on piisavalt ambitsioone saamaks suurfirma juhatusse, riigikokku või valitsusse, siis suure tõenäosusega saavutab ta selle oma sihikindla tööga praegugi. Neid, kel sellised sihid puuduvad, ei pane ka sookvoodid edasi pürgima.

Teiseks on ju alandav, kui kellegi töölesaamine, edutamine, karjäär sõltub mingist kvoodist. Kes tahaks olla esimene minister, kes saanud ametisse pelgalt sootunnuste abil? Kas häbi ei oleks? Kuid sugu ei peaks ju olema mingi raske haiguse diagnoos, puue või nooruses tehtud rumalus, mida häbeneda.

Äripäev ei ütle, et probleemi üldse poleks, kindlasti on Eestiski juhte, kes eelistavad uue inimese palkamisel mehi. Või naisi. Kuid kvootide kehtestamine ei ole probleemide lahendamine - see on lihtsalt ühe probleemi asendamine teisega. Nagu suitsetamise asendamine nikotiininätsudega. Või kasiinosõltlase suunamine Eesti Lotosse.

Autor: ÄP