500 miljardi eurone abipakett eurotsoonile

Esmaspäeval kohtusid Brüsselis eurogrupi ministrid, kelle eesistuja Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri sõnul on 500 miljardit eurot "efektiivne laenukapatsiteet", millest peaks piisama turgude rahustamiseks. 500 miljardile võivad lisanduda veel vabatahtlikud maksed eurotsooni mittekuuluvailt ELi liikmesriikidelt (Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Tšehhi) ja veel vähemalt 250 miljardit IMFilt.

On lahtine, milliseks kujunevad stabiilsusmehhanismi instrumendid ja millised kompetentsid sellele langevad. 25. märtsil tulevad Brüsselis taas kokku ELi liidrid, kes detailid lõplikult paika panevad ja otsused vastu võtavad.

Stabiilsusmehhanismiga on otseselt seotud ka eurotsooni konkurentsivõime pakt.

Probleemiks "lumeinimene" ehk konkurentsipakt. Kui stabiilsusmehhanismi mahu suhtes on eurotsooni riigid ühel nõul, siis Saksamaa ja Prantsusmaa algatatud konkurentsivõime parandamise pakti koha pealt on suuri lahkarvamusi. On nimelt vaieldav, mis eurotsooni konkurentsivõimet parandab. Mitmed kriitikud on öelnud, et ei pensioniea tõstmisel ega ettevõtlusmaksude ühtlustamisel pole midagi pistmist konkurentsivõimega. Nagu on kurtnud Tšehhi rahandusminister Petr Necas, on konkurentsipakt nagu "lumeinimene, kellest kõik räägivad, aga keda keegi näinud ei ole".

Teisipäeval esitles Ungari majandusminister Gyorgy Matolcsy Brüsselis Ecofini kohtumise järel ideed, et ELi võimud peavad vähendama maksudest kõrvalehiilimise miinimumini ning suurendama nii valitsuste sissetulekuid. "Taasavasime maksude teema," ütles Matolcsy eile Brüsselis. "Ka see on osaliselt konkurentsivõimet puudutav küsimus."

Lisaks maksupettuste minimeerimisele on Ungari ministri arvates ELi riikide olulisim eesmärk töökohtade loomine ja võitlus inflatsiooni vastu.

Autor: Katri Soe-Surén