Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikohus: 10protsendiline riigilõiv pole ülemäära suur
Riigikohus ei näe probleemi selles, et 6391 euro suuruse nõude üle vaidlemiseks tuleb riigilõivu tasuda 639,12 eurot. Lisaks kinnitas riigikohus, et kui isikul on müüdavat kinnisvara, siis ta riigilõivu tasumiseks menetlusabi ei saa.
Oma 31. jaanuari otsuses analüüsis riigikohus võimalust vabastada füüsilisest isikust menetlusabi taotleja riigilõivu tasumisest. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse menetlusabi saamiseks, milles palus ennast vabastada täielikult apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Sama tegi ka riigikohus, kuid muutis siiski osaliselt alama astme kohtu põhjendusi.
Riigikohtu arvates tulenes keeldumise alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sättest, mille järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui ta saab menetluskulud kanda olemasoleva ja suurte raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Kostja oli küll töötu ja tal oli ülalpeetavaid, kuid talle kuulus kolm kinnistut. Eluasemena kasutas ta neist vaid ühte ning vaid üks kolmest kinnistust oli hüpoteegiga koormatud. Seega esines alus menetlusabi andmisest keeldumiseks.
Kostja väitis ka, et ringkonnakohus andis riigilõivu tasumiseks põhjendamatult lühikese tähtaja (20 päeva). Kostjal polnud raha riigilõivu tasumiseks ja ta arvas, et kui ta peaks kinnisvara müüma, on ilmselge, et 20 päevaga ei ole võimalik kinnistut turuhinnaga müüa.
Õigus ajapikendusele. Riigikohus märkis, et kuigi kostja esitatud menetlusabi andmise taotlus ei peata riigilõivu tasumiseks antud tähtaja kulgemist, on kostjal siiski õigus taotleda kohtult riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. Seega polnud kostjale antud tähtaeg riigilõivu tasumiseks ebamõistlikult lühike.
Lisaks palus kostja riigikohtul kaaluda, kas 10protsendine riigilõivu määr on kooskõlas põhiseaduses reguleeritud õigusega saada tõhusat õiguskaitset. Riigikohtu hinnangul ei ole säärane riigilõiv sedavõrd suur, et tuleks kaaluda, kas see on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega saada tõhusat õiguskaitset.
Autor: Eva Mägi