• OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,96%39 127,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,58
  • OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,96%39 127,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,58
  • 17.02.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Takerdunud tuuleäri viis naistepesu juurde

"Olen pesuärisse investeerinud juba miljon eurot," ütleb Raudvere ja teeb külalistega tiiru Tallinnas Tatari tänaval asuva pesufirma AS Gemhill tootmistsehhis. Nobedate naiste käte all valmivad siin BonBon Lingerie kaubamärgi all udupeened pitsist naiste pesukomplektid.
"Nõudlus on nii suur, et tuleb tootmist laiendada. Otsisime häid õmblejaid, tellisime juurde uusi masinaid, teine tootmisruum on sisustamisel," räägib ta. Sestap on Raudvere vaadanud tootmisvõimalusi Lätis ja Hiinas ning otsib investoreid.
Pesuärisse sukeldus ta 2009. aastal. Varem oli omanik pesudisainer ja Kuldnõela pälvinud Tiiu Roosma, kelle käe all firma väidetavalt võlgadesse sattus ja siis käest kätte käis. "Võtsin Roosma palgaliseks. Hiljem andsin talle väikese osaluse ja talle ning ka teistele töötajatele hea töö eest optsioonivõimaluse," selgitab Raudvere. Mullu sai firmast aktsiaselts, Raudvere suurendas aktsiakapitali 825 300 euroni ehk ligi 13 miljoni kroonini.
"Meil pole pangalaene, oleme kõike teinud omavahenditega. Kui tuulepargi ehitused lähevad lahti ja kui ma tahan olla seal sees samade protsentidega, siis minu kohustus on neid projekte ka finantseerida. Olen rehkendanud, et kõikideks asjadeks raha ei jätku," selgitab Raudvere.
Raudvere pesupoed on avatud ka Berliinis ja Peterburis, palju tellimusi tuleb Moskvast. "Ega raha pärast tööd ei tehta. Tehakse ikka seda, mis meeldib. Raha kaasneb meeldivale tegevusele," räägib Raudvere.
Tema äride pesa on aastaid olnud endine Nõmme Keskerakonna kontor Jaama tänaval. Raudvere firma OÜ Adepte on osanik mitmes suures tuuleparke arendavas firmas. Kuidas Raudvere linna palgalt järsku mastaapsesse tuuleärisse sukeldus?
"Olin Nõmme sotsiaalmaja direktor - hea ja rahulik töökoht. Kaitsesin sotsiaalteaduste magistri kraadi ja olin üleni pühendunud sotsiaalvaldkonnale. Ühel päeval 2002. aastal tulid minu juurde kaks meest, neist üks oli endine Est Wind Poweri osanik Andrei Karakozov ja teine Läti ärimees. Nad ütlesid, et võiksime hakata Eestis tegelema tuuleparkidega. Mõtlesin, et huvitav valdkond ja võtsime teema üles. Kuna töö maht läks nii suureks, loobusin sotsiaaltööst ja pühendusin projektidele," meenutab Raudvere.
Olles ise Nõmme sotsiaalmaja direktor ja Adepte ainuomanik, sai Raudvere firma augustis 2005 äkki 46 miljoni krooni väärtuses Est Wind Poweri osakuid, ent selle raha päritolu majandusaasta aruandes ei selgu. Mõned kuud hiljem hinnati osalus 26 miljoni võrra alla ning võeti bilanssi ligi 20 miljoni krooniga. "See ongi see, kuidas mõned firmad oskavad äri teha. Tehke järele! Ma ei räägi teile oma rahast, ärge seda üldse küsige. Midagi peab jääma ka saladuseks."
Raudvere selgitab, et hispaanlased olid nõus tuuleparki arendama vaid kahe osanikuga firmas ning kuna osanikke oli toona viis, tuli osalused teistelt ära osta. "Kõik on seaduslik ja legaalne," kinnitab ta.
Hispaanlased viivitavad ehitusega. Adepte on väikeosanik tuuleparke arendavas Est Wind Poweris, mis peaks ehitama Toila valda Päite-Vaivina tuulepargi, mille hind on umbes miljard krooni. Tuulepargi enamusosanik on Hispaania energiagigant Fersa Energias. Aasta alguses suurendasid osanikud osakapitali ligi 888 000 euroni ehk 13,9 miljoni kroonini.
Ehkki ehitusload ja kogu dokumentatsioon on olemas, pole tuulepargi ehitust seni alustatud. "Teate küll neid hispaanlasi - neil on aega küll, kiiret pole kuhugi. Millal nad ehitama hakkavad, ei tea," ütleb ta ja nimetab end vaid arendajaks.
Vallavõim viidi Hispaaniasse reisile. Raudvere firma Adepte on 10 protsendiga osanik ka firmas Raisner, mis arendab Varja tuuleparki Lüganuse vallas. Raisneri suuromanik on Hispaania energiahiid Iberdrola, kaasfinantseerija ja osanik on ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD).
"Tuulepargi alla planeeritud maa ala on üle 33 ruutkilomeetri," ütleb Randvere. Järgmiseks aastaks peaks tuulepark olema valmis. "Arvestades Iberdrola ehitusvõimsust ja mahtusid, võib see park püsti saada aasta jooksul," ütleb Raudvere.
2007. aastal käis Lüganuse vallavolikogu koos Raudverega Hispaanias, muu hulgas külastati Iberdrola peakontorit ning käidi tuuleparkide juhtimiskeskuses. Raudvere sõnul maksid reisi kinni hispaanlased ning Varja tuulepargi kohta on Iberdrola ja EBRD otsustanud, et sellest peab saama näidis - metoodiline materjal kogu Ida-Euroopa tuuleparkide arenduses.
Kui tuuleäri tõesti käima läheb, saab Raudverest ühel päeval väga rikas mees? "Eks ta nii vist ole jah," naerab ta. "Isiklikult mulle on häbematult vähe vaja. Mul on kaks paari teksapükse, pole suurt garderoobi," ütleb Raudvere.
Raudvere meeskonnas ning läbirääkimiste juures EBRDs ning Hispaanias oli kunagine justiitsministeeriumi õigusloome osakonna juhataja, kireva minevikuga radikaalide partei esindaja Raigo Sõlg.
Sõlg on Raudvere firmas Adepte tööl töölepinguga. "Tuleb teha kõiki vajalikke asju, minu peal on suuresti välissuhtlus ja juriidiline pool. Välissuhtlemist on palju, sest välispartnereid on palju," selgitab ta.
Kuidas investorid leidsite? Ega mina neid investoreid ka ei leidnud. Nemad said info siin arendavate projektide kohta, tundsid huvi ning siis tuli nendega suhtlema hakata. Kui nad nägid, et asi on piisavalt atraktiivne ja huvitav ning nägid, et see realiseerub, lõime käed.
Miks hispaanlased pole ehitama hakanud? Hispaanlased on suuromanikud, teevad ära rahastamise ja läbirääkimised. Meie ülesanne on tagada, et kogu asjaajamine oleks perfektselt korras.
Kui on küsimus, et nüüd on vaja labidas maasse lüüa, siis selle otsuse teeb suuromanik. Ei julge öelda, millal ehitus algab. Läbi aegade on erinevaid variante pakutud. Lüganuse valda ehitatava tuulepargi kohta ei saa öelda, et asi suuromaniku taga oleks. Kui meile seal kaikaid kodaratesse poleks loobitud, oleks park ammu valmis.
Kes kaikaid loobib? Pöördusime advokaatidega vallavanema poole, et kaheksa kuud on põhjendamatu viivitus ning oleme sunnitud astuma teistsuguseid samme ning pöörduma vajadusel kohtusse. Seda ei saa nimetada heaks koostööks, vaid lihtsalt ei jäänud enam muud üle.
Kes on tuulepargi vastu? Seda peaks kommenteerima Harry Raudvere ise. Üldsus on poolt, maaomanikud ootavad ammu ning volikogu peaks ka poolt olema.
Olete vastuoluline isik - radikaal, eurovastane, osalesite natsiüritustel jne. Nüüd liigutate miljardeid, toote Eestisse välisinvestorite raha nii Hispaaniast kui ka Venemaalt? Kui inimene ütleb asju ausalt välja, siis kas ta peab ülejäänu elu metsas istuma ja häbenema? Ma kavatsen elu lõpuni asju ausalt välja öelda.
Raudvere arvab, et teeb planeeringu, keskkonnamõjude hindamise, seab maaomanikega hoonestusõiguse lepingud ning arvab, et nii palju, kui tema tuulikuid tahab, nii palju ka tuleb.
Varja tuulepargi alale on planeeritud 47 tuulikut. See on liig mis liig.
Raudvere on kohtunud volikoguga, kuid seal ei arutatud mitte planeeringut, tuulikute arvu ja asukohta, vaid seda, et tuleb selline arv tuulikuid püstitada ja siis anname vallale nii palju raha. Arendaja on öelnud, et tuulikupargi püsti panemisega saavad valla elanikud tasuta elektrit - see on ju demagoogia. Oleme arvutanud, et Varja tuuleparki saaks 20 tuulikut panna ja see häiriks vähem elukeskkonda. Arendaja kompromissi ei taha, mistõttu planeering seisab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 14:46
Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi väga korrast ära
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele