Eesti pangandusturul levib kartellileppe hõngu

Tänane Äripäev paljastab Eestis tegutsevate pankade tõelise palge - hoolimata valuutariski kadumisest ei ole eluasemelaenude riskimarginaalid alanenud. Kui enne euro tulekut korrati rahvale kui mantrat, et euro üks plussidest on see, et see võtab meilt valuutariski maha, siis jäimegi uskuma, et me laenuintressid peaks kukkuma hakkama. Aga võta näpust - praegu räägivad kõik pangad justkui üks mees, et riskimarginaal ei sõltugi valuutariskist. Nii sõnab eelmise laenubuumi algataja, Nordea Pank, artiklis, et eluaseme riskimarginaalid sõltuvad rohkem kliendi riskiastmest ja laiemalt kinnisvarasektori olukorrast.

Isegi enam - Äripäev ei saa panku küll puhtjuriidilises mõttes kartellileppes süüdistada, aga konkurentsist pangandusturul see olukord küll ei kõnele. Kas konkurentsiametil poleks põhjust panku väisata? Miks me nii arvame? Sest tänase Äripäeva kaaneloost selgub, võrreldes meie lähima eurotsooni riigi Soomega, on eluasemelaenude riskimarginaalid Eestis märgatavalt kõrgemad. Artiklist selgub, et kui varasematel aastatel liikusid Eesti ja Soome pankade marginaalid samas taktis ja vahe oli väike, siis majanduskriisi alguses tegid Eesti pankade laenumarginaalid suure hüppe üles. Nii oli detsembris kahe riigi pankade keskmiste laenumarginaalide vahe 1,15 protsendipunkti. Seega, pangad teenivad praegu endiste marginaalidega lihtsalt kriisi ajal kaotatud raha tagasi.

Muidugi võib õigus olla Eesti Pangal, kes ütleb, et eluasemelaenude riskimarginaali hindamisel ei tohiks võrdlusbaasiks võtta 2005-2008. aasta ülimadalat taset, kuna tol perioodil selgelt alahinnati krediidiriski ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ning laiemaltki. Aga millises reaalsuses siis Soome pangad praegu tegutsevad? Tõsi, Soomes ei olnud ka laenubuumi ega ole seal ka kinnisvarahindadest järsult õhku välja lastud, nagu meil siin. Ja kuigi meil edasist kinnisvaraturu kukkumist praegu näha pole, on see riskitegurina siiski olemas.

Samas oleks endise Hansapanga juhi Priit Põldoja arvates pankade kasumit vaadates riskimarginaalil ruumi langeda küll. "Vaadates läbi tsükli kliendi riskisust, siis pangad on praegu ehk tasemel, kus nad veidi teenivad eluasemelaenu pealt kasumit," ütles Põldoja.

Majandusspetsialistid usuvad, et marginaalide alanemist siiski niipea oodata ei tasu. "Kuna meil panganduse turul konkurentsi ei ole, siis see olukord võib kesta väga kaua. Seda ei õnnestu küll kunagi tõestada, kuid arvan, et neil on mingisugused omavahelised kokkulepped," ütleb majandusteadlane Andres Arrak, kes räägib ka sellest, et terve majandussektor püüab nüüd kasumit tagasi teenida.

Otse loomulikult on ettevõtjatel praegu raske. Kriisis sulasid käibed-kasumid kui kevadine lumi ning nüüd haaratakse ellu jäämiseks igast õlekõrrest. Sent siit, teine sealt, ehk jääme ellu. Seepärast usubki Äripäev, et isegi kui riiklikult reguleeritavad hinnad peaks pärast valimisi miski ime läbi langema, pidurduma, siis tarbijani see sääst ei jõua. Et SDE üks peamisi loosungeid - alandame toiduainete käibemaksu 20 protsendilt viiele, toob Eestis ilmselt täpselt sama tulemuse - vabanev raha ei lähe tarbijale - see läheb suure tõenäosusega jagamisele tugevate tootjate, võimsamate maaletoojate ja suurte kaupmeeste vahel.

Autor: ÄP