Suhtlemissuutmatus pidurdab arengut

Kõnelemiskoolitaja Martin Veinmann rääkis Juhtimisele antud intervjuus, et tema jaoks on üks meie ühiskonna kõige teravamaid probleeme inimeste oskamatus ja tahtmatus oma mõtteid välja öelda. Selle asemel et keskenduda pelgalt esinemisoskusele, peaksime otsima ja arendama julgust arvamust avaldada.

See, et me ei oska lõunamaalaste kombel tundide viisi tühjast-tähjast lobiseda, on ehk meie vaoshoitud temperamenti arvestades paljude jaoks kergendus.

Ent kõik me oleme nii tööalaselt kui ka eraelus kokku puutunud olukordadega, kus tekkinud probleemid ja arusaamatused on põhjustatud meie kinnisest iseloomust, mis on kedagi takistanud õigel ajal ja õiges kohas suud lahti tegemast ning vajalikku infot edastamast.

Üks põhjuseid, miks me oma mõtteid viimase hetkeni enda teada hoiame, on arvatavasti see, et punktuaalsete ja tõde tähtsaks pidavate inimestena tahame me oma väidete õigsuses olla võimalikult kindlad, enne kui need kogu maailmale teatavaks teeme.

Kuna aga maailm muutub iga päevaga aina ebaselgemaks ning sündmuste ja olukordade käsitlemisel ei jõua isegi valdkonna spetsialistid sageli ühisele arvamusele, ei saa me liigset korrektsust taga ajades peagi enam üldse mingeid arvamusi välja öelda.

Infoühiskonnas on põhirelvaks uusima info esimesena teadmine ning sellest tulenevate eeliste kiire ärakasutamine.

Nii et meie suhtlemissuutmatus ei ole takistus pelgalt meeldiva ühiskondliku fooni loomisel, vaid pidurdav tegur ka äritegevuse kujundamisel ja majanduslike tulemuste parandamisel, ekspordi arendamisel jm.

Seega võiks veidi hilinenud uusaastalubaduseks olla oma ideede, mõtete ja arvamuste sagedasem ja põhjalikum teistega jagamine.