Väikese riskiga suurem tootlus

Swedbank teatas mõni kuu tagasi, et keskmised investeerimishoiustele paigutatavad summad on hakanud taas kasvama. Sampo Panga säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Vitali Antipov märkis, et investeerimishoiused on populaarsed seetõttu, et võimaldavad koostada selliseid tulu/riski kombinatsioone, mida ei ole võimalik koostada, kasutades traditsioonilisi turuinstrumente. "Kui investor soovib võtta riski, on see ka oluliselt paremini arusaadav ja täpselt fikseeritav investeerimishoiuste puhul," tõdes Antipov. SEB stuktureeritud derivatiivide osakonna juhataja Jaak Raivo sõnul sobivad investeerimishoiused kõige paremini pikaajalist rahapaigutust otsivale kliendile, kelle on samas oluline tema investeeringu põhiosa säilimine.

Tõrvatilga meepotti toob muudatus, mille järgi alates 1. jaanuarist sõlmitud investeerimishoiuse intress maksustatakse tulumaksuga. Raivo usub, et huvi esialgu toote vastu seetõttu kindlasti langeb, eelkõige seetõttu, et tulumaksu ennetavaid investeeringuid tehti eelmisel aasta lõpul keskmisest rohkem, mis vähendas vabu vahendeid selle aasta alguses. Antipov leiab, et tulumaksusoodustuse kadumise mõju ei tohiks olla suur, kuna investeerimishoius oma loogika ja ülesehituse poolest ikkagi fondituru instrument, mille tootlused võivad olla tavalisest tähtajalisest hoiusest oluliselt suuremad. Leevendust pakub siin investeerimiskontosüsteem, mis annab võimaluse siduda investeerimishoius investeerimiskontoga ning seeläbi tulumaksu tasumist edasi lükata.

Ka kaotades võidab? Kuigi tavalise hoiusega on võimalik teenida väikest intressi, siis investeerimishoiuse puhul on täiesti reaalne ka võimalus, et jäädakse üldse intressist ilma. Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete osakonna valdkonnajuht Kai Voore märkis, et ka hariliku tähtajalise hoiuse intress ei kaitse täna täiel määral inflatsiooni eest. "Investeerimishoius ühendab endas võimaluse heaks tootluseks ja deposiidi turvalisuse, võimaldades saada kasu turul toimuvatest tõusudest, samas kaitstes kliendi raha turulanguste eest," selgitas Voore.

Raivo tõi välja, et kuna investeerimishoiuse tootlus on seotud kiiresti muutuvate finantsturgudega, on sellega võimalik teenida suuremat intressi kui tavaliste hoiustega. Samas Raivo sõnul pole investeerimishoiuste praegused tootlused võrreldavad aastatel 2004-2007 enne maailma finantskriisi teenitud intressidega. "Selle põhjuseks on eelkõige püsivalt madalad intressimäärad, mille tõttu on osalusmäärad alusvara tootluses oluliselt langenud. Suuremate hinnakõikumistega alusvarad nagu toorained ja arenevad turud on kõige suuremaid intresse teeninud, aga langusperioodidel on nende puhul ka kõige suurem tõenäosus ilma intressita jääda," rääkis Raivo.

Tootluse valemeid uuri hoolikalt. Kui pangad reklaamivad investeerimishoiust pea riskivabana, siis mitmed kriitikud on pahandanud, et see päris nii pole. Endine maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov jagas hiljuti oma pettumust. "Hoiuse intressimäära arvutab pank küll arusaadava valemi järgi, mis on "(lõppväärtus - algväärtus)/algväärtus", kuid pakkumistingimustes on lõppväärtus "aritmeetiline keskmine vastava aktsia sulgemisväärtustest teisestel hindamispäevadel," rääkis Jegorov. Raivo sõnul võetakse lõpphinna arvutamisel tavaliselt arvesse hoiuperioodi viimase aasta või poolaasta jooksul fikseeritud näitajate keskmine. "See vähendab kliendi riski, et hoiuse lõpptulemus sõltub hoiuse lõpul vaid ühe kindla päeva ettearvamatust väärtusest. Loomulikult tähendab see teiselt poolt ka väheneva tulu võimalust," sõnas ta. Voore sõnul on lõppväärtuse defineerimine hindamispäevade aritmeetilise keskmisena põhjendatud juhul, kus alusvara perspektiiv järgneva 12-18 kuu lõikes on positiivne, ent edasise osas analüütikute arvamused kas lahknevad või prognoositakse mõningasi korrektsioone. "Teiseks on aritmeetilise keskmise meetod põhjendatud olukordades, kus alusvara väärtus võib hoiuperioodi jooksul oluliselt kõikuda," rääkis ta.

Investeerimishoiuste puhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et nende puhul on struktuur sõltuv deposiidi intressitasemetest. Kui intressid on nii madalal kui praegu, on üsna raske atraktiivselt selliseid investeerimishoiuseid teha, kus 100% põhiosa kaitstud ning tuleks kaaluda mõningase riskipreemia lisamist. Teiseks võiks lisada, et tegemist on psühholoogiliselt üsna nutika tootega, kuna paljud investorid ei oska arvestada raha ajaväärtusega. Kui inflatsioon on 5% aastas ja periood 5 aastat, siis võib ju tunduda küll, et ma ei kaota midagi, kui saan ainult põhiosa tagasi viie aasta pärast, kuid tegelikul on raha ostujõud selle ajaga rohkem kui veerandi võrra kahanenud. Nii et praeguses keskkonnas tunduvad oluliselt atraktiivsemad 6 ja 12 kuu pikkused perioodid, viieks aastaks küll raha kinni ei paneks, sest tõenäoliselt intressid ka ülespoole liikumas. Kolmandaks - väga oluline on siiski, mis on investeerimishoiuse alusvaraks - see, kui hästi on investeering valitud, sellest ka investeerimishoiuse tootlus kinni.