Märts on euroalal raskete kõneluste kuu

Äsja sai Iiri valimistel võimule opositsioon, mille peamine lubadus oli leevendada IMFilt ja ELilt saadud abipaketi tingimusi. Samal ajal teravneb Saksamaal kriitika euroala abimehhanismi vastu, pälvides laitust nii parlamendilt kui ka akadeemikutelt, ahendades kantsler Angela Merkeli manööverdamisruumi. Isegi Soomes lähenevatel parlamendivalimistel on vastuseis euroala abipaketile tõhus häältemagnet.

Abipakett oli halb lahendus Iirimaale ja halb lahendus Euroopale, ütles laupäeval valimised võitnud partei Fine Gaeli juht ja riigi uus peaminister Enda Kenny, kes tahab abipaketi tingimuste leevendamise üles tõsta juba sel reedel. Siis kogunevad Helsingis Euroopa konservatiivsesse leeri (Euroopa Parlamendis Euroopa Rahvaparteisse EPP) kuuluvad valitsusjuhid, et ühtlustada seisukohti tuleval nädalal toimuva euroala riikide tippkohtumise eel. Kohale on tulemas nii Angela Merkel kui ka Euroopa Komisjoni juht Jose Manuel Barroso.

Saksamaal kasvab vastuseis euroala hädaliste abistamisele. Iirimaa taotleb abilaenu intressimäära (5,8%) alandamist ning suuremat panust Euroopalt Iiri pangandussüsteemi jalule aitamiseks. "Iirimaal valitseb tugev veendumus, et Iiri maksumaksjad ei tule pankade päästmisega üksi toime ning et selleks on vaja ulatuslikumat lahendust Euroopa tasandil ja suuremat koorma jagamist," ütles ajalehele Wall Street Journal Dublini linnaülikooli lektor Kevin Rafter.

Saksa avalik arvamus ei taha aga euroala hädalistele järeleandmiste tegemisest midagi kuulda. Läinud nädalal sõnastasid võimuerakonnad Saksa parlamendis oma seisukohad euroala kriisimehhanismi kohta, milles välistasid Euroopa kriisifondi kasutamise hädas riikide võlakirjade ostmiseks. Samuti muud meetmed, mis euroalast n-ö võlaliidu teeks. Lisaks nõuti, et kriisimehhanism oleks osa laiemast paketist, mis eeldab võlgades riikidelt vastu karme kärpeid oma rahanduse korrastamiseks.

Vahepeal rahunenud finantsturud on võlakirjade tagasiostu pidanud oluliseks komponendiks euroala võlakriisi lahendamisel.

Maksuteema võib läbirääkimiste lauale jõuda. Saksa parlament tahab kõnelustelauale ka maksuteemat, kus Merkel pakkus läinud nädalal välja n-ö maksumäärade koridori idee. Iirimaa jaoks on aga igasugune ettevõtlusmaksude ühtlustamine täielik tabu.

Parlamendi seisukoht on Merkelile soovituslik, kuid väljendab vaatlejate hinnangul paljus kantsleri enda seisukohti. Seda enam, et tegemist on valimisaastaga seitsmel liidumaal, kus Merkeli partei sai äsja Hamburgis esimese kibeda kaotuse.

Läinud nädalal võtsid sõna ka Saksamaa 189 akadeemikut, märkides Merkelile läkitatud kirjas, et Euroopa päästemehhanism on üldse vale lahendus ning targem on perifeeria võlad restruktureerida.

Teravaks teemaks on euroala kriisipakett ka Soomes, kasvatades valimiste eel toetust Pärissoomlaste parteile, kelle arvates poleks EL pidanud aitama ei Iirimaad ega Kreekat ning kes paneksid kriisifondi suurendamisele veto.

Barroso ja van Rompuy vahemeesteks. Lepitaja rolli on võtnud Euroopa Komisjoni juht Jose Manuel Barroso ja Ülemkogu juht Herman van Rompuy, kes on ajalehe Financial Times andmeil kokku pannud kompromissettepaneku. Selles on mitmed elemendid Saksamaa ja Prantsusmaa ühisettepanekust majanduspoliitika koordineerimiseks, mis veebruari alguses teistelt liikmesriikidelt palju kriitikat pälvis, kuid jäetud vabam voli valida, kuidas eesmärgid täita. Seda plaani arutavad euroala riigid 11. märtsil ning kompleksne kriisikava peaks avalikkuse ette jõudma märtsi eelviimase nädala Ülemkogul.